Seetõttu on hoone üldkuludes ka remondifond 0,32 /m2, mille abil saab remonttöid teostada. Seega üks variant on kasutada seda fondi remondi rahastamiseks, kuid kuna kütte- ja ventilatsioonisüsteemide maksumused on väga suured, tuleks ikkagi võtta pangalaenu. Järgnevalt pakun välja erinevaid variante remonttööde teostamiseks vajaliku ressursi saamiseks. 1.3 Finantseerimisviis I Kõige mõistlikum oleks antud olukorras kasutada ära remondifondi ressursse ja teha ära vundamendi soojustamine ning trepikodade viimistluse parandamine. Olenevalt sellest, kui palju raha remondifondi kogunenud on, saab töödega alustada koheselt või mingi aja pärast. Oletades, et remondifondis raha ei ole ja selle kogumine hakkab praegusest hetkest ning kestab terve aasta, siis koguneb aastaga 0,32 /m 2 x 5725 m2 x 12 = 21984 , mis tähendab, et remondifondi makset peaks tõstma 0,32 /m2 0,34 /m2. Sel juhul oleks aastaga kogutud
aastatest 2003-2005a. Kõige alguses sai tehtud tehnilised ülevaatused: elektripaigalduste kontroll ja hoone tehniline ülevaatus. Ülevaatuse eesmärk oli anda hoonele renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde ratsionaalne planeerimine, ning tööde tehniliselt majanduslikult põhjendatud järjekorra määramiseks. Nendel aastatel on KÜ tehtud palju rekonstrueerimistöid, kahtlemata oleks vaja teha palju rohkem, aga korjatud remondifondi rahast üksi ei jätku. Pangalaenu võtmiseks meie KÜ liikmed on enamuses kategooriliselt vastu. 2 1. MAJAST 1. Maja on projekteeritud 1986.a. Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas, töö nr.8611708, ehitatud lp.156-013.13.86.3A-3B-4B järgi. Linna Valitsuse poolt antud loaga ja meie rahadega oli ehitatud kooperatiiv maja. Mille nimeks pandi ,,MERIKAKP", selle pärast et ta seisab väga lähedal mere ääres. Pool maja sai valmis 1987.a
lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppe vormiks võib olla - kodukord. Hoone kaasomandis oleva eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine. Remondifondi kogumine. Majanduskava koostamine. Korteriomanike üldkoosolek - käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Valitseja kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl
§ 22. Majanduskava ja aruandlus (1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. (3) Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. 62. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) AA- s nr 65 Ehitusseadus § 3. Ehitisele esitatavad nõuded (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja
1). Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata rentniku poolt tekitatud dokumentaalselt tõendatud kulude (näiteks omaniku nimele väljastatud korteri elektri- ja telefonikõnede arved) hüvitisi. Omaniku kulusid (näiteks korteriühistu remondifondi makstav raha, maamaks jmt) maksuvabalt hüvitada ei saa, st selliseid kulusid renditulust maha ei arvata. Kui inimene aga hakkab füüsilisest isikust ettevõtjaks, saab ta rendi- ja litsentsituludest maha arvata nende tulude saamiseks tehtud kulutused. Miinuseks on asjaolu, et järelejäävalt tulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu määras 33 %. Kui tulu rendile andmisest saab juriidiline isik, siis on see tavapärane ettevõtlustulu. Mitteresidendile ülekantavalt tulult
annaabi.ee 
