Muusika tund!!! Mismoodi tähistatakse tähega nooti la? (Vastus: A) Eesti keele tund!!! Millisele neist tuleb komad vahele panna, kas samaväärsetele määrustele või hõlmavatele määrustele? (Vastus: Samaväärsetele määrustele) Eesti keele tund!!! Määruse mõiste. (Vastus: Määrus- Lauseliige, mis märgib tegevuse asjaolusid (koht, aeg, tegevusega seotud osalised)) Kirjanduse tund!!! Remargi mõiste. (Vastus: Autori seletav märkus) Kirjanduse tund!!! Kes on kirjutanud näidendi ,,Kapsapea"? (Vastus: Oskar Luts) Vene keele tund!!! Mis on vene nime Viktor lühend? (Vastus: Vitja) Keemia tund!!! Mida kasutatakse õli veest eraldamiseks? (Vastus: Jaotuslehtrit) Keemia tund!!! Nimeta kolm aine agregaatolekut. (Vastus: Tahke, vedel ja gaasiline) Keemia tund!!!
Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse
Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda tahab või mida tema loodud näitlejad hetkel tunnevad. Remark jällegi kommenteerib, millist nägu üks või teine näitleja tegema peab ning kui hästi seda ja teist kohta mängima peab. Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse
noormehe jalge ette. Tütar vaatab ema süüdistava pilguga ning lahkub samuti ruumist. Kurt vanamees on tukkuma jäänud, autor kuulab lese juttu, sest tal pole valikut polkovniku lesk on tema kangelane. Naine jõuab järeldusele, et tema väimehel on NORMAALSUSE TÕBI selline külm ükskõiksus, et isegi tema, lesk, pole KUNAGI suutnud meest endast välja ajada. · Remark pole rahul, et temast välja ei tehta. Autor vihastab remargi jultumuse peale, remark lahkub lavalt. · Lesk on jäänud autoriga kahekesi ning räägib talle teisest diagnoosist, mis tohter naisele määras ning milleks oli: ,,Logorrhoea gradus gravis". Lesk tunneb diagnooside üle uhkust, polkovnikulegi oleksid need sõnad meeldinud. · Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas.
huvitava noormehe jalge ette. Tütar vaatab ema süüdistava pilguga ning lahkub samuti ruumist. Kurt vanamees on tukkuma jäänud, autor kuulab lese juttu, sest tal pole valikut polkovniku lesk on tema kangelane. Naine jõuab järeldusele, et tema väimehel on NORMAALSUSE TÕBI selline külm ükskõiksus, et isegi tema, lesk, pole KUNAGI suutnud meest endast välja ajada. Remark pole rahul, et temast välja ei tehta. Autor vihastab remargi jultumuse peale, remark lahkub lavalt. Lesk on jäänud autoriga kahekesi ning räägib talle teisest diagnoosist, mis tohter naisele määras ning milleks oli: ,,Logorrhoea gradus gravis". Lesk tunneb diagnooside üle uhkust, polkovnikulegi oleksid need sõnad meeldinud. Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas.
sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks
sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks
· tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama (näidend kirjades) dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast (näiteks A. Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula" (põhineb Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusel), J. Kilty "Armas luiskaja" (B. Shaw' ja missis P. Campbelli kirjavahetus)). 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? Dialoogi ja remargi suhestumine: · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused. · Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. 57. Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris?
ja suhtlus enam ei toimi või kui valitseb täielik üksmeel, st pole vastandujaid. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draama. Head monodraamad on sisemiselt dialogiseerunud: tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente, räägib endast eemalviibiva tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelaste intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelaste käitumist, siseelu, autori suhtumist. Dialoogi ja remarkteksti suhestumine remark dubleerib dialoogis öeldut, st laval tehakse seda, millest hetkel räägitakse. Komplementaarne remarkides antud mitteverbaalne info täiendab dialoogi: siia lisanduvad kostüümi, miimika jm kirjeldus
annaabi.ee 
