mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema
1.detsembril 1924 hõivasid ca 300 relvastatud kommunisti mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Kuna töölised ja sõdurid mässajaid ei toetanud, siis õnnestus riigipöördekatse mõne tunniga maha suruda. Riigipöördekatse tagajärjed: kommunistide võrgu hävitamine Eestis (kommunistide hukkamised, EKP-s hiljem ca 300 liiget, kellest pooled istusid vangis) vähenes kommunistide toetus elanike seas, taaselustati Kaitseliit - kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon (40 000 liiget) erakonnad unustasid mõneks ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid "seinast seina" valitsuse (valitsus, kus olid esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad) · Kultuurautonoomia kehtestamine 1925.aastal - kõikidele enam kui 3000-liikmelistele vähemusrahvustele anti õigus edendada oma rahvuskultuuri, luua selleks seltse, organisatsioone ja koole. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid. [http://www.ag.tartu
1921 - Eesti võetakse Rahvasteliitu. eesti esindajaks seal määratakse Johannes Laidoner. 1923 - Tuglase eestvedamisel hakatakse välja andma Loomingut. 1924 - valmib Eesti esimene pikkem mängufilm "Mineviku varjud." 01.12.1924 kommunistlik mäss. Suruti maha mõne tunniga, sest mässajad ei leidnud rahva hulgas toetajaid. Seda organiseeriti Moskvast Kominternist. Hukkus 21 tsivilisti ja 20 mässajat. See aitas kaasa sisepoliitika stabiliseerumisele. Loodi vabatahtlike kodanike relvaorganisatsioon kaitseliit. 1929 - loodi Vabadussõjalaste liit. nn Vapsid. Juhtideks olid Aleksander Larka ja A. Sirk. Pääsesid riigikokku tänu ülemaailmsele majandus kriisile. Hakkasid nõudma uut põhiseadust. Samal aastal läks Eesti lõplikult üle meetermõõdustikule. 1932 - esitati põhiseaduse kava rahvale hääletamiseks, kuid rahvas lükkas selle tagasi. 1932 - Eesti-NSVLi mittekallaletungi leping. 1933 - Vapsid kehtestasid uue põhiseaduse. Selle poolt oli ka enamus elanikkonast
heldelt oma järgijaid välismaal. Kommunistide sihiks oli relvastatud mässu abil haarata riigivõim ning kohe seejärel pöörduda abipalvega Nõukogude Liidu poole. Abipalvele pidanuks järgnema Punaarmee sissemarss, Eesti inkorporeerimine ja sovetiseerimine. Putšikatse 1. detsembril 1924 lõppes aga läbikukkumisega ning pärast seda kaotas kommunistlik liikumine Eestis igasuguse mõju. Riigikorra kindlustamiseks taasloodi vabatahtlik relvaorganisatsioon Kaitseliit, seadustati vähemusrahvuste kultuurautonoomia. Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Nõukogude invasiooniohu tõrjumiseks kümnendi alguses kavandatud sõjalis- poliitiline kaitseliit (Balti Liit) kõigi Balti riikide vahel Soomest kuni Poolani ebaõnnestus ning Eestil tuli loota ennekõike maailma üldsusele ja Rahvasteliidule. Suure Kriisi aastad 1929
Saksa ekspeditsiooni vägede kätte, toimetati sealt Helsingisse, pandi sõjaväe kohtualla ning mõisteti surma. Rahvusväeosade likvideerimine: Sakslased saatsid omakaitse laiali, võeti relvad ära ning ei lubatud neil koguda. Saksa vägede arvukus langes Eestimaal, sest neid saadeti Läänerindele, toodi asemele teised sakslased, kes olid vähese võitlusvõimega. Sekendorff hakkas tundma hädavajalikuks armee luua. Ta andis loa luua vabatahtlikest tsiviilisikutest korrakaitse relvaorganisatsioon (Tallinnas) ehk Bürgerwehr-Omakaitse. Loodeti ülesehitada baltisakslastest, kuid neid oli liiga vähe ja hakati eestlasi juurde võtma. Varuti neile relvi, varustust. Sinna võis kuuluda Saksa okupatsiooni lagunemise ajaks üle 5000 inimese. Balti (hertsogi)riik: maakogude otsused, Baltimaade maanõukogu, Berliini täiendusleping, hertsogiriigi väljakuulutamine: Balti riik: Sakslased takistasid Eesti Vabariigi iseseisvumist. Hakati rääkima Balti riigi loomisest
annaabi.ee 
