Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks. 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Kuningas Friedrich Wilhelm I Läks ajalukku kui Sõdurkuningas. Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust. Keelas importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Pilt Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt:http://www.toptenz.net/top-10- strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Monarh toetus ametnikkonnale. Linnas oli kaotatud keskaegne omavalitsus- ametis olid bürgermeistrid ja raed. Talurahvapoliitikas pidas ta vajalikuks piirata teotöö mahtu. Taheti takistada talumaade mõisastamist
Friedrich Wilhelm I e. sõdurikuningas Elas aastatel 1713-1740. Lõi tohutult suure armee. Juurutas sisse marsisammu, mis jättis sügava mulje tsiviilelanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Tegutses aktiivselt riigi valitsemises. Majanduspoliitikas rõhutas ta aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Et edendada kodumaiseid tekstiilimanufaktuure, keelas ta kanga impordi. Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks relvamanufaktuure. Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10-strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö aega saadi lühendada ainult riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Hakati rajama uusi külasi ja talusi, kuhu kolisid sisserändajad.
Usuline ideoloogia vajub tahaplaanile, teadus ja kultuur teevad läbi suure arengu. 2. Valgustus Preisimaal Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi). Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis
Kui ta suri oli tema sõjavägi suuruselt neljas Euroopas. Uuendus oli see, et ohvitseriks saamiseks ei pissanud enam aadellikust päritolust, vaid hakati ka nõudma sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. Majanduspoliitikas rõhutas Sõdurkuningas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaitse tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas ta importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid
võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset kaubandusbilanssi (bilanss - tulude ja kulude tasakaal) ning tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas importkangaste kasutamise; asutati relvamanufaktuure; kehtestati üldine koolikohustus (kuid oluliseks peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi). Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati
annaabi.ee 
