) *teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu (näit. Usas on punane vaähemeelistatud kui venemaal. Kollane on populaarsem Aasias kui euroopas ja katoliikliikes maades eelistatakse seda rohkem. *kolmandaks mõjub värv esteetilisi elamusi-ilutunnet , meeldivust tekitavalt, eriti seoses teiste värvidega. *värvustel on oma sümboolika: punane-armastus, valge -puhtus,tühjus , roheline- loodus,religioosus , sinine-lootus, igavus, nostalgia. VÄRVUSTEGURI JA AJA SUHE * nii nagu vahetuvad moevärvid , nii vahetuvad ka eelistused kaupade , ionterjööride , pakendite värvi suhtes. *üldine reegel on sellline, et mida varakam on trabjaryhm , seda kiiremini värvieelistused muutuvad.(körgklassil -kord aastas, keskklassi värvitsykli kestvus on paaraastat, massitarbija värvieelistus kõigub 3-5 aastase perioodiga) * Majapidamistared on eelisvärvide osas stabiilsemad 6-7 aastat.
Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim. kõrg keskajaks, sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu. · Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni)- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis. 11. Keskaja iseloomulikud jooned. · Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus · Naturaalmajandus 12. Selgita:
kahtlemise 3)uskumusest lähtub käitumine ■ ratsionaalne inimene usub vaid seda, mis on põhjendatud: tegelikult jääb inimene kõigepealt midagi uskuma ja alles siis mõtleb argumentidele ■ uskumusi mõjutavad: hirm, lootus, usaldus, kired, jäljendamine ■ usk aitab meid: usk et fakt leiab aset- fakt leiab aset, ei usu et fakt leiab aset- ei tule fakti ■ tõesed on need uskumused mis töötavad ■ religioosus väljendub veendumuses “iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud” ■ “religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem” ■ inimese religioosne kogemus on reaalne
psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne). See patoloogiline vaade ei tekkinud siiski tühja koha pealt. Väga mitmed religioonid ongi haiglased. See ei kehti aga kõigi religiooni väljundite kohta. Näide kollektiivsest ulgumisest katedraalis. "At midnight, in the shadowy choir loft of a candlelit gothic cathedral of the Calvary. Episcopal Church in Pittsburgh, a fifty-four year old businessman named Bill sits in a
sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist.
annaabi.ee 
