õigesti, vastavalt plaanile. Ühel päeval ilmus ootamatult välja tema lapsepõlve armastus ning kõik, mis seni tundus turvaline ja loogiline, kaotas oma mõtte. Seda küll aja jooksul ja järk-järgult, kuid see tüdruk sai aru, et ehk "õige tee" ning "õigete asjade tegemine" ei olegi õige Tema jaoks? Äkki on mingi teine tee, mida mööda ta võiks minna, kuid millele ta seni pole tähelepanu pööranud? 2 Palju on raamatus juttu religioossusest ning Jumala mehelikust ja naiselikust poolest. Tüdruk, kes on selle loo peategelane, ei pidanud ennast algul usklikuks, kuid uute sündmuste käigus sai ta aru, kui valesti oli arvanud ning kui väga ta sellest oli puudust tundnud. Seega peale noorpõlve armastuse leidmise, leidis ta enda jaoks taas ka tee usu juurde. P.Coelho "Viies mägi" "The Fifth Mountain" (1996) Ajalooline lugu noorest mehest Eelijast, kellel pärast pikki katsumusi ning tõelise
taigatesse ja kõrbetesse, põhja ja lõunasse... Ja igal pool, kuhu nad toovad partei tahtel uue elu, kus nad rajavad elektrijaamad ja kaevandused, tehased ja uued põllud, -- heiskavad nad punased lipud. · Aino Vao: kõik see äratab häid lootusi ja selle eest tuleb aitäh öelda nõukogude võimule (lk 90) · Muuli: ,,Näed ikka ühiselt ... Selles on jõud." (lk 116) 5. peategelaste tegutsemine juhituna valgustatud religioossusest; · Aino Vao: kõik see äratab häid lootusi ja selle eest tuleb aitäh öelda nõukogude võimule (lk 90) 6. positiivse naise kujutamine madalamana positiivsest mehest; · Aino Vao ,,Oo, oma õnne pärast oli ta valmis tegema kui tahes ränka tööd. Kas see on siis mõni töö, mida ta praegu teeb? Ta kahetses alati, et ei saa metsas koos mehega saagida palke nende tulevase maja jaoks. Kuid kes siis hoolitseb lehma ja põrsa eest? (lk 90)
Euroopa on nagu Egiptus, ameeeriklased Jumala väljavalitud rahvas. Rahvuslikud tähtpäevad, rahvuskangelased, riigilipp on väga pühad sümbolid. Tsiviilreligioon pole organiseeritud. Isikupärane religioon. Individuaalse religioossuse kohta on kasutatud väga palju erinevaid mõisteid: privaatne, personaalne, individuaalne, lapitehnikas, enesekeskne, tee- endale-ise-religioon, ... Mõisted viitavad sünkretismile ja individuaalsusele. Religioossusest räägitakse, kui räägitakse religiooni määrast, aga ka siis, kui räägitakse õpetuste, usupraktikate, pühendumise eripäradest. Sünkretism individuaalne religioon on igaühe enda välja mõeldud aga siis ei oleks see nendele inimestele ju usutav. See tähendab, et religioon on ümbritsevast keskkonnast hangitud ja seega kollektiivselt jagatud. Loominguline osa on religiooni juures alati olemas olnud, aga see ei tähenda, et inimesed lihtsalt teadlikult usku välaj mõtleksid.
Sai tuttavaks ka Byroni ja Shelleyga. ,,Lugedes esmakordselt Chapmani homerost". Chapmani Homerose puhul paistab et siin see maitse hüppab tagasi. Keats on ka erootiline luuletaja. Prantsuse romantism Üks esimesi romatilisi autoreid on Francois chateaubriant. Sai koolitust koolis kui ka kirjanikelt. Lemmikud on Rousseau ja Voltaire. Tuli kirjandusse idüllilise luulekoguga ,,Küla armastus". Suhtumine revolutsiooni algul ambivalentne. Hiljem on tema looming kantud religioossusest. Prantsuse kirjanikke on mitmeid Wertherlikust vaimust kantud teoseid. Chateaubriant otsis kompromissi Napoleoni valitsusega, kuid hiljem võttis revolutsioonilise hoiaku. Oma loomingulise konseptsiooni arendab välja poleemikana valgustusliku romantismi vastu, mistõttu võib temast rääkida kui pesuehtsast romantikust. Ülejäänud looming oli kristlusega seotud. On ka rojaliste toetavaid poliitilisi panflette kirjutanud. Eksam. 28. mai viimane loeng. viimane eksam. , 4. juuni. 11
New Age liikumine rajaneb paljuski Jungi pärandil (küll ilmselt seda teatud äärmuslikul moel tõlgendades) ning just teatud ,,ultraprotestantismi vaimu" järgimises. Kui Martin Luther väitis, et inimene ei vaja õndsakssaamiseks tingimata katoliku kirikut, siis Jungi vaadetest järeldub paratamatult, et Jumalani jõudmiseks ei vaja inimene üldse mitte mingisugust kirikut. Samuti järgneb, et kõik usundid on üheväärsed. Tänapäeva kultuur on läbi imbunud ,,viideteta religioossusest", kus erinevatest usunditest valitud ideid, tegelasi või põhimõtteid esitatakse ilmaliku sildi all või viiteta nende algsele religioossele päritolule. Mis puudutab psühholoogiat, siis on Jung selles tuntud eelkõige kui komplekside, isiksusetüüpide (ekstravertne ja introvertne jne) ning arhetüüpide mõistete väljakujundajana. Viimastel aastakümnetel kasvanud skepsis analüütilise psühholoogia suhtes on viinud suures osas nii Freudi kui Jungi tööde hülgamisele otsese teadusena
annaabi.ee 
