c. Kulon d. Sentimeeter e. Kilogramm f. Sekund 10. Milline lause iseloomustab mudelit kõige paremini? a. Mudel peab välja tooma originaali iseloomulikud jooned ja jätma kõrvale teisejärgulise b. Mudel on originaali täpne koopia c. Mudel on nähtuse matemaatiline esitus 11. Dualismi ja tõenäosuslikkuse printsiibi lisandumist füüsikalisse maailmapilti loetakse a. kvantmehaaniliseks etapiks b. relativistlikuks etapiks c. kaasaegse maailmapildi tekkeks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on olemas ka ilma inimeseta c. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a
(McEvoy, Zarate, 2002) Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Pikk nimekiri maailma kõige prestiižikamate teadusasutuste stipendiumidest, auhindadest, medalitest ja audoktori tiitlitest on tunnustuseks tema intellektuaalse panuse eest inimkonna hüveks.(sciencegraph.net, 2014) 4 ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA Stephen Hawkingit kutsutakse relativistlikuks kosmoloogiks. See tähendab, et ta käsitleb maailmaruumi tervikuna ja kasutab selleks peamiselt relatiivusteooriat. Hawking on oma füüsikateoreetiku karjääri jooksul(1960-ndate aastate algusest kuni 1990-ndate aastate keskpaigani) tegelenud Einsteini relatiivsusteooriaga. Kosmoloogia on teadus maailmaruumist tervikuna, mis põhineb suures osas julgetele, mastaapsetele, hüpoteesidele. Gravitatsioon määrab universumi suuremastaabilise struktuuri. Lihtsamalt öeldes –
kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi ,,tondiga masinas", mis tänu sündimise empiirilise fakti, mis on kogemuslik. vastuargumentidele ja nende edasi Sellest teadmisest saab aga a priori9 teadmine arendamise tulemusel on vaimu filosoofia I isa, isiku enese sündimist ja paljunemist muutunud relativistlikuks. 5 Materialism väidab puudutava informatsiooni alusel. (vt. Lisa, eelkõige vaimu mitte eksisteerimist dualismist Joonis1) Siin kohal on vajalik sõnastada vabanemisel, muutes keha ja vaimu üheks paljunemise kui termini tähendus, et mõista keskseks jagamatuks tervikuks, mida peaks järgnevaid analoogial põhinevaid tõlgendama kui mitte funktsionaalset lahususe epistemioloogilisi seoseid. Paljunemisena vajadust
See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.3.1 Universumi klassikaline paisumine 24 Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal see tähendab pinnal ( ehk
See on ,,meetriline paisumine". Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi ,,relativistlikuks" ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 24 1.1.5.3.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja ,,kehad" M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal see tähendab pinnal ( ehk
See on „meetriline paisumine“. Näiteks kahe galaktika parve kaugenemine üksteisest on nagu kahe punkti vahelise kauguse suurenemine ruumis, mis esineb ka näiteks gravitatsiooniväljades ( ehk kõveras aegruumis ): kahe punkti vaheline kaugus ruumis suureneb üha enam mingisuguse taevakeha gravitatsioonitsentrist eemaldumisel. Seepärast kirjeldatakse Universumi paisumist ka meetrikaga. Seda nimetame me siin Universumi „relativistlikuks“ ( või meetriliseks ) paisumiseks või Universumi paisumise relativistlikuks ( või meetriliseks ) mudeliks. 1.1.7.4.1 Universumi klassikaline paisumine Joonis 14 Universumi paisumine kui kera paisumine. Tegemist on siin Universumi paisumise mudeliga. Kera kujutab kogu Universumit ja „kehad“ M ning m on mingisugused suvalised galaktikad. M ja m asuvad kera peal – see tähendab pinnal ( ehk sfääril ), mitte kera sees ega sellest väljas.
annaabi.ee 
