Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks kaubamärgi reproduktsioon. Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeritava kaubamärgi vorm peab kehtiva seaduse alusel olema graafiline tasapinnaline (sõna, kujund vm) või ruumiline; kasutatakse veel heli- ja lõhna jm kaubamärke (ja ka kaitstakse mujal). Kaubamärgi registreerimiseks peab ta vastama absoluutsetele ja relatiivsetele kaitsetingimstele. Absoluutsed alused kaitse andmisest keeldumiseks on eristusvõime puudumine (non-distinctive), petlikkus (deceptive) ja kirjeldavus (descriptive), samuti vastuolu avaliku korra ja heade tavadega, seaduse või rahvusvahelise lepinguga (riigisümbolid jms). Omandatud üldtuntus (õieti eristusvõime omandamine) või pädeva riigiorgani luba võimaldab osasid neist alustest mitte arvestada. Osa kaubamärgist võidakse ka määratleda mittekaitstav osana
Subjektiivne ehk juriidiline kohustus Subjektiivne ehk juriidiline kohustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Vastab subjektiivsele õigusele. See kohustus võib olla kahesugune: passiivne ja aktiivne. Passiivne- kohustus midagi mitte teha. Vastab eelkõige absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Kohustus mitte rikkuda 15 omaniku õigusi. Võib vastata ka relatiivsetele subjektiivsetele õigustele (lepingus kirjas mida üürnik ei tohi teha). Aktiivne- kohustus midagi teha. Vastav eelkõige relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Relatiivne st õigust nõuda kelleltki millegi tegemist. Mittetäielikud kohustused- selline kohustus, mille täitmist ei saa nõuda (moraalse iseloomuga kõlbeline kohustus). Teine liik mittetäielikke kohustusi on see, milles väljendub teatud käitumise nõue, kui ei täideta, siis kaotab teatud õigused, pole õigust nõuda.
kujundusõigus, vastuõigus); kehtivad eelkõige võlaõiguses Muud subjektiivsed õigused: 1) korporatiivsed – juriidilise isiku liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused 2) hõivamisõigus (AÕS §96) Valdkonnapõhiline liigitus: perekonna-, pärimis-, asja-, võla-, ühinguõiguslikud ja intellektuaalsest omandist tulenevad õigused SUBJEKTIIVNE ÕIGUS, TSIVIILÕIGUSSUHE JA KOHUSTUS: Aktiivsed kohustused – kohustus midagi teha (iseloomulik relatiivsetele õigussuhetele) Passiivsed kohustused – kohustus millestki hoiduda (iseloomulik absoluutselele õigussuhetele) SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE TEKKIMINE. ÕIGUSJÄRGLUS: Asjaolud: sündmused, tehingud, muud toimingud, õigusvastaused teod Algne viis – tekib õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, sõltumata eelneva õiguse omaja tahtest Tuletatud viis – õigus mis oli varem olemas kandub uuele isikule üle, ei teki uut õigust
omandiõigussuhtele; omanikul on oma vara suhtes õigused. Kõik, kellega omanik kokku puutub on kohustatud isikud, nad ei tohi takistada omanikku oma omandiõigusi teostamast. 2) Relatiivse iseloomuga mõlemad pooled (õigustatud ja kohustatud pool) on konkreetselt kindlaks määratud. Nt. lepingust tulenev tsiviilõigussuhe müüjal on õigused ja kohustused ostja vastu ja vastupidi. Relatiivsetele suhetele on iseloomulik, et enamikel pooltel on nii õigused kui kohustused. Alati tuleb vaadata millest juttu, siis tuleb vaadata konkreetselt, mis on kohustused. Nt. müüja on kohustatud asja üle andma, ostja raha tasuma. 5.2. Subjektiivse õiguse mõiste ja liik Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud käitumise võimalus. Subjektiivne tsiviilõigus on
omandiõigussuhtele; omanikul on oma vara suhtes õigused. Kõik, kellega omanik kokku puutub on kohustatud isikud, nad ei tohi takistada omanikku oma omandiõigusi teostamast. 2) Relatiivse iseloomuga – mõlemad pooled (õigustatud ja kohustatud pool) on konkreetselt kindlaks määratud. Nt. lepingust tulenev tsiviilõigussuhe – müüjal on õigused ja kohustused ostja vastu ja vastupidi. Relatiivsetele suhetele on iseloomulik, et enamikel pooltel on nii õigused kui kohustused. Alati tuleb vaadata millest juttu, siis tuleb vaadata konkreetselt, mis on kohustused. Nt. müüja on kohustatud asja üle andma, ostja raha tasuma. 5.2. Subjektiivse õiguse mõiste ja liik Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud käitumise võimalus. Subjektiivne tsiviilõigus on
sõna VAI, aga ära pane tähele:P) 5.4 Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a. Sellised kohustused, millest tuleneb kohustus saavutada mingi konkreetne tulemus (ja kui seda valmis ei saada, siis on see lepingu rikkumine) b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige
5.4 Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne – kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne – kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a. Sellised kohustused, millest tuleneb kohustus saavutada mingi konkreetne tulemus (ja kui seda valmis ei saada, siis on see lepingu rikkumine) b. Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda
annaabi.ee 
