juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid
säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutab struktuuriüksuse juht, kes oma tegevuses juhindub asjaajamiskorrast. Ülikooli struktuuriüksuste asjaajamise eest vastutavad struktuuriüksuste töötajad, kellele töölepinguga on pandud vastav kohustus. Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid tööks dokumendihaldusprogrammiga
1 Juhtkond:..................................................................................................................9 2.2 Häirekeskuse tutvustus:..........................................................................................10 2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed:........................................................10 3.SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS:..........................................................................12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis:......................................................................13 3.2SKA tutvustus:.........................................................................................................14 3.3Sisekaitseakadeemia kolledžid:...............................................................................15 4.kasutatud allikate loetelu:..................................................................................................23
rikkumist. Süüdistati mitte ainult kohalviibijaid vaid ka akadeemilisi organisatsioone, millesse nad kuulusid. Rünnakud korpide ja seltside vastu. Valitsuse järgmise otsusega likvideeriti üliõpilaskonna edustus. Valitud juhatus võeti maha, määratud pandi asemele. Ametisse üliõpilaskonna kuraator. Seepeale tollane rektoraat (Johan Kõpp, Perlitz jne) astus täies koosseisus tagasi. Võttis valisuse hoogu maha, tõmmati esiealgu ülikooli ründamisel tagasi. Räägiti läbi ja rektoraadi liikmed võtsid oma tagasiastumise tagasi. Tegeldi ka üksikisikute tasandil ,,lämmatamine". 34 a lõpuks praktiliselt kõik vapsid vabastati, ainult 7 jäid veel istuma. 34 detsembris andis Päts järjekordse dekreedi, millega sõjavägede üplemjuh ja siseminister said õiguse kinni pidada kõiki isikuid, kes ohustavad avalikku korda ja julgeolekut, ilma kohtuotsuseta. Sel moel (administtstiivselt) kinnivõetud võidi suunata töölaagrisse (1 laager olemas
Mõni nädal hiljem kogu toonane rektoraat teatasid tagasiastumisest - selge, et protestiks hariduspoliitiliste suundumuste vastu. Ülikooli peahoones toimusid üliõpilaste väljaastumised - selle taga ennekõike EÜS ja FP. Üliõpilaskonna edustus saadeti laiali, selle juhatus tagandati, ametisse seati üliõpilaskonna kuraator - jälgis kõikide üliõpilasorganisatsioonide tegevust. Mis puutub ülikooli rektoraadi lahkumispalvesse, siis see võeti tagasi, kui Jaakson oli käinud Tartus ja lubanud, et enam ülikooli autonoomiasse ei sekkuda. Tõsi aga see, et ka edaspidi jäi ülikooli ja valitsuse suhted tabamatuteks. Valitsus võitles opositsiooni vastu ka puht üksikisiku tasemel. Alustati seda juba 12. märtsil 1934 - piirangud vabadussõjalaste vastu - arreteeriti 900 vabadussõjalast, 1934. aasta sügiseks oli jäänud vangi veel ainult 7 juhtivat tegelast (Artur Sirk oli Patareist
annaabi.ee 
