erandirühmadena. Misjonilingvistikaga seonduvad Gutslaffi foneetilised seisukohad: arutleb vokaalide pikkuse, palatalisatsiooni ja tüvemuutuste märkimise üle, peab eesti häälikute tähistamiseks sobivaks kreeka tähti. Lähtub ladina k käänete süsteemist nagu Stahl, aga jõuab järeldusele, et pole eesti keelega kooskõlas. Heebrea keelega sarnaselt peab eesti käändesüsteemi taandatavaks 2 käändele: nominatiiv ja rektiiv, teised käänded moodustuvad rektiivile (= pmt gen) lõppe lisades. Grammatikas käsitleb ortograafia, hääldamise, morfoloogia, tuletamise, süntaksi küsimusi (seda Stahlil polnud). Esinevad kõik võõrtähed: c, f, x, y, z, q. Pea- ja kaasrõhulise silbi vokaalile järgnev lühike konsonant kirjutatakse 2 tähega. Pikki vokaale soovitab märkida tsirkumfleksiga - märgib nii II kui III väldet. Märgib palatalisatsiooni. Leidub astmevahelduslikke muutusi
aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
· Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid
1648 Johann Gutslaff: Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam (L-E) (Grammatilised vaatlused eesti keelest) Esimene grammatika lõuna-eesti keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas paremaks. Lisaks vokatiivist loobumisele on kiitust pälvinud heebreamõjuline tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide vahetamisegauute vormide moodustamist 1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid. 1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis kokku 1680
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
