erandirühmadena. Misjonilingvistikaga seonduvad Gutslaffi foneetilised seisukohad: arutleb vokaalide pikkuse, palatalisatsiooni ja tüvemuutuste märkimise üle, peab eesti häälikute tähistamiseks sobivaks kreeka tähti. Lähtub ladina k käänete süsteemist nagu Stahl, aga jõuab järeldusele, et pole eesti keelega kooskõlas. Heebrea keelega sarnaselt peab eesti käändesüsteemi taandatavaks 2 käändele: nominatiiv ja rektiiv, teised käänded moodustuvad rektiivile (= pmt gen) lõppe lisades. Grammatikas käsitleb ortograafia, hääldamise, morfoloogia, tuletamise, süntaksi küsimusi (seda Stahlil polnud). Esinevad kõik võõrtähed: c, f, x, y, z, q. Pea- ja kaasrõhulise silbi vokaalile järgnev lühike konsonant kirjutatakse 2 tähega. Pikki vokaale soovitab märkida tsirkumfleksiga - märgib nii II kui III väldet. Märgib palatalisatsiooni. Leidub astmevahelduslikke muutusi
aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega. Salomo Heinrich Vestring ,,Lexicon Esthonico Germanicum" (1710-1720) käsikiri, esimene eesti muu keele
- lahenduslampidega valgustitel - lambi vimsus. Eriliigiliste tarbijate gruppide puhul summeeritakse installeeritud vimsus, arvestades treiime: , kus i - suhteline nimillituskestus. 5. Nimipinge (3-faasilistel tarbijatel faasidevaheline pinge). madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV; vikepinge - kuni 50 V vahelduvvoolu puhul, kuni 120 V alalisvoolu puhul. 6. Vimsustegur vi , kus P - aktiiv-, Q - rektiiv- ja S - nivvimsus. Elektrivarustuse arvutustes: ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8
· Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid
1648 Johann Gutslaff: Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam (L-E) (Grammatilised vaatlused eesti keelest) Esimene grammatika lõuna-eesti keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas paremaks. Lisaks vokatiivist loobumisele on kiitust pälvinud heebreamõjuline tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide vahetamisegauute vormide moodustamist 1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid. 1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis kokku 1680
6. TLS § 50 lõige 4 lubab teha erandeid öötöötaja tööaja piirangust töölepingu või kollek- tiivlepinguga direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa TLS § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut. Erandi tegemisel ei tohi öötöötaja tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Di- rektiiv lubab teha erandeid öötöö piirangust muu hulgas turvamis- ja järelevalvetoimingute puhul, tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, samuti ravi ja hooldamisega seotud teenuste ning sadama- või lennuväljatöötajate puhul. 7. Kui tööandja ei järgi käesolevas paragrahvis sätestatud öötöötaja tööaja piiranguid, on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenet-
annaabi.ee 
