1,3,5- Lahustub 162,27 0,862 trietüülbense 215 oC - - alkoholis, g/mol g/cm3 en eetris 1.4.Töö käik Bromoetaan Panen kahekaelalisse kolbi KBr, etanooli ja 10 ml vett. Ühendan kolvi rektifikatsioonikolonni ja tilklehtriga. Rektifikatsioonikolonni otsa ühendan voolikuga lehtri, mis on asetatud NaOH lahuse kohale juhuks, kui reaktsiooni käigus peaks kolonni peast eralduma gaasilist HBr. Sulen kolonni peas oleva klapi ja hakkan kolbi ettevaatlikult kuumutama elektrilises kuumutspesas. Teen valmis väävelhappe lahjenduse (75 ml väävelhapet ja 15 ml vett) ning lisan selle tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi
summaarse saagise ligi kolmekordne tõus,kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine. Rektifikatsioon-destilleerimine rektifikatsioonikolonni abil. Mitmeastmeline,korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni kasutatakse laialdaselt selliste vedeliksegude lahutamiseks, mille komponentidel on erinevad keemistemperatuurid. Rektifikatsiooniprotsess viiakse läbi spetsiaalsetes aparaatides nn rektifikatsioonikolonnides, mis võivad olla erineva konstruktsiooniga ja töötada pidevas või perioodilises reziimis. 3.Ahelreaktsiooni mehhanisim halogeenidega reageerimisel:(valguse toimel)
kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse. 5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu
Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises krakkimisjääk. Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1
kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min. Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon
kasutuspiirid. Gaasilisi määrdeid (sageli õhk) kasutatakse vähe koormatud aparaatide laagreis (tsentrifuugid), kus pöörlemiskiirus ületab 10 000 p/min. Õlid Õlide saamine Enamik õlisid toodetakse otseste destilleerimisjääkidest masuudist ja gudroonist. Neid destilleeritakse teistkordselt ja seejärel puhastakse. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja tekkinud aurud juhitakse rektifikatsioonikolonni. Süsivesinike molekulide lagunemise vältimiseks tekitatakse nii toruahjus kui ka kolonnis vaakuum ning juhitakse juurde veeauru. Vedeldunud fraktsioonid juhitakse kolonnist välja eraldi. Masuudi destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · kerge tööstusõli; · raske tööstusõli; · mootoriõli; · raske masinaõli Neid õlisid nimetatakse destillaatõlideks. Fraktsioonid, mis sel temperatuuril ei aurustunud, kogunevad kolonni põhja ja moodustub gudroon
annaabi.ee 
