Suuremas doosis põhjustavad ärevust, rahutust, unetust ja hüperesteesiat. Veel suuremates doosides põhjustavad krampe. Tõstavad hingamiskeskuse tundlikkust CO 2 suhtes ja hingamise minutimahtu. Kardio-vaskulaarsüsteem Väikestes doosides ei avalda toimet südamele. Suurtes doosides tahhükardia. Veresoonte laienemine perifeerias, organite perfusiooni suurenemine, diureesi suurenemine. Metüülksantiinide imendumine Imenduvad hästi p.o., rektaalsel ja parenteraalsel manustamisel. Maks konts veres saabub 1 (kofeiin) kuni 2 h (teofülliin) pärast p.o. manustamist. Läbivad vabalt bioloogilisi barjääre. Metüülksantiinide biotransformatsioon Biotransformatsioon toimub peamiselt maksas. Muutumatult eritub 15 % teofülliinist ja 5 % kofeiinist. Enneaegsetel vastsündinutel muutub u. 25 % teofülliinist kofeiiniks ja u. 50 % eritub muutumatul kujul. Metüülksantiinide eliminatsioon Kofeiin T1/2 3-7 h
- Ravimvormid ja ravimi manustamisviisid. - Imendumine seedetraktist - Suukaudse manustamisega - - suus ei imendu (v.a nitroglütseriin, kokaiin), imendub osaliselt maos, enamus aga peensooles. Sõltub motoorikast, seedeensüümidest jne. Kiirem motoorika vähendab viibimist kehas ja imendumist. Alkohol ja CO2 parandavad seda. Adsorbendid ja lima vähendavad. - Maksas võib inaktiveeruda 99% ravimist, kuigi 99% ravimitest võetakse suukaudselt. - - Rektaalsel manustamisel - - ravimi imendumine ühtlaselt. Pole ensüüme, imendumine on kiire, kuid ei sobi suurtele molekulidele. Ei läbi maksa teistesse veenidesse imendumise tõttu. Täpsem doseerimine ja kiirem. Pole populaarne. - - Paikne imendumine - - toimivas kontsis vaid manustamiskohal. Imendumine läbi limaskestade (silm, nina), kiirem kui läbi naha, lipofiilsed ravimid imenduvad paremini nt salvi koostisosana. - - inhalatsiooni puhul kõrge lokaalne konts
on võimelised ise difundeeruma läbi membraani. Kõik dissotsieerumata molekulid pole võimelised imenduma, eriti siis, kui nad on väga suured Neile punktidele toetudes võib öelda, et suurele osale ravimitest on küllaldane, et ta mao-soolkonnast imenduks, kui tema dissotsieerumata osa on alguses 1% või isegi väiksem. Dissotsieerumata molekulide arv kasvab pidevalt. Rektaalsel imendumisel on olukord keerulisem. Selleks, et raviaine imenduma hakkaks peab algul dissotsieerumata molekulide hulk olema vähemalt 5%. 9. Jaotuskoefitsient (mida näitab, milliseid vedelikke kasutatakse jaotuskoefitsiendi määramisel, polaarsuse muutumise mõju ainete rasvlahustuvusele ja vesilahustuvusele ning imendumisele). Iseloomustab jaotust lipiidse- ja vesifaasi vahel. Jaotuskoefitsient näitab jaotust kahe keskkonna vahel
Retroviviridae -> Perekond – Deltaretrovirus -> Liik - veiste enzootilise leukoosiviirus -> Veiste enzootiline leukoos (leukeemia) Leukeemia on kasvaja, millele on omane vere valgeliblede või nende eelastete rohkus, mis tõrjub kõrvale muude vererakkude tekke, protsessiga kaasneb aneemia, trombotsütopeenia. Veiste enzootiline leukoos on ulatuslikult levinud kogu maailmas. Levik: Viiruse transmissioon toimub karjas horisontaalselt, nakkust võib levitada instrumentidega, kummikinnastega (rektaalsel uurimisel). Kindlaks on tehtud nakkuse vertikaalne levik. Infitseeritud lehmadel 10%-l juhtudel sünnivad nakatunud järglased. Nakkuse elimineerimiseks kontrollitakse loomi seroloogiliselt 2—3 kuuste intervallidega ja seropositiivsed loomad viiakse karjast välja. Üle 60% nakatunud loomadest ei haigestu, kuid neil tekivad antikehad viirusele. 30-70% loomadest tekib persisteeriv lümfotsütoos, umbes 10% arenevad kasvajad. B-lümfotsüütide arvu suurenemine veres põhjustab eukotsütoosi,
Selle tulemusena areneb soole isheemia, turse ja hüpoperistaltika, mis omakorda väljendub soolesulgusena. Kõige ohtlikum tüsistus on sooleseina nekroos ja perforatsioon. Etioloogia: volvulus (selle tekkeks vajalik pikk soolekinnisti sigmasool, umbsool, harva ristikäärsool ja peensool), pitsunud song (sisemine või välimine), liited. Diagnoosimine: Strangulatsioonile viitavad raske üldseisund (tahhükardia ja hüpotensioon), püsiv tugev valu, palavik, peritoniidinähud, veri rektaalsel palpatsioonil või väljaheites, välise songa puhul nahamuutused ja palpatoorne valulikkus. Diagnoosi kinnitamiseks Rö ja/või KT i/v kontrastainega, pitsunud väline song on kliiniline diagnoos. 23 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Ravi: Üldine toetav ravi ja kiire operatiivne sekkumine laparotoomia teel. Strangulatsiooniileus ei kuulu
annaabi.ee 
