Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rekreatiivsest" - 5 õppematerjali

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte
3
pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Vähetoitelised e oligotroofsed (8%) - selgeveelised, unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv j) põlevkivi kaevandamise algus - 1918 on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostussõrnad. 38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
14
docx

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

(selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased, atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30

Loodus → Keskkond
8 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
14
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. · Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust

Loodus → Keskkonnakaitse
46 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
34
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad.  Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad.  Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad.  Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega.  Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust  Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed)

Loodus → Keskkond
18 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

maakasutushuvide kooseksisteerimiseks ja/ või uue maakasutuse sobitamine olemasolevasse konteksti (lokaliseerimisfaktorite analüüsi võib pidada ka väärtusanalüüsi alamtüübiks). Väärtuste analüüs võib toimuda a ka ühe või osade maastikukasutuse huvigruppide vajadustest lähtudes. Üheks selliseks näiteks on väärtuslike maastike määratlemine maakondades, kus töömahu piiramiseks vaadeldakse maastikus kultuurilis-ajaloolisest, rekreatiivsest, esteetilisest ja looduslikust (vähem) aspektist. Ei käsitleta aga mitmeid teisi maastikus esinevaid maakasutushuvisid ja väärtusi, nt põllumajanduslik maakasutus, logistiline maakasutus jpt. Väärtusanalüüsi puhul on tegemist suhteliselt suure subjektiivsusastmega ja tihtipeale esineb probleeme analüüsitulemuse legitiimsuse osas, kui analüüsi läbiviimine on liiga spetsialistikeskne. PIIRKONNAANALÜÜS

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun