ravimine jne jne 20 saj.-ni teenindaja ja tarbija asukoht sama Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest) 1. Argiteenused 2. Perioodilised teenused 3. Episoodilised teenused 4. Harva kasutatavad teenused 5. Eriteenused (teatud inimrühmale) Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt Suurem osa teenuseid on äriteenused Teenuste osa tootmisprotsessis 1. Protsessi alguses: uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali hankimine jms 2. Protsessi käigus: kvaliteedi kontroll, tootmise planeerimine, juhtimine, masinate liisimine, varuosade hanki- mine, tehniline hooldus, remont, logistika jms 3. Pärast toote valmimist: Toodete müük, nõustamine, transport, hooldus, parandus jms
iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne.) Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad. On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne.) Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka vaba isikuteenuste kasv kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt. Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt. Suurem osa teenuseid on äriteenused. Teenuste rahvusvahelistumine Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. TÖÖLEHELT 4. Teine pool Tänavavalgustus, teede korrashoid, huvialaringid, sotsiaalabi, toimetulekutoetused, haljasalade korrashoid, lasteaiad, vanadekodud, KOV rahastamine jne.
Üldiselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi soodustades teatud ettevõtjaid, Euroopa Liidu poliitikaga kokkusobimatu, sest see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Küll on aga teatud tingimused, mille täitmisel on võimalik viia riigiabi andmine Euroopa Liigu toimimise lepinguga kooskõlla. Riigihankelepinguid kasutatakse kaupade ja teenuste (uurimused, tehniline abi, koolitused, reklaamiteenused, infotehnoloogiaseadmed jne) ostmiseks. Riigiasutuste pakutavatele lepingutele võivad kandideerida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Riigihangetega tegeleb Euroopa Komisjon. Eesti siseselt sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste lahendamise korra ja vastutused Riigihangete seadus. 1. RIIGIABI Riigiabina on Euroopa Liidu toimimise lepingus määratletud valitsuse ükskõik missugusel kujul
5. Kergetööstus Tertsiaarne On teenindav sektor, kus osutatakse teenuseid Harud: 1. Kaubandus 2. Haridus 3. Meditsiin 4. Riigikaitse 5. Riigivalitsemine 6. Meedia 7. Kultuur 8. Transport 9. Puhkemajandus (turism) 10. Hotellindus 11. Sideteenused 12. Teadus Kvaternaarne sektor Hakati eristama 20saj.viimasel kümnendil. On kõrgtehnoloogilised majandusharud, siia kuuluvad nii töötleva majanduse kui ka teenindava majanduseharud. Harud: 1. Pangandus 2. Kindlustus 3. Reklaamiteenused 4. Meedia 5. Masinatööstus : a) mikroelektroonika b) meditsiinitehnika c) relvatööstus d) kosmosetehnika e) tuumaenergeetika 6. Farmaatsiatööstus- geenitehnoloogia Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid Liiderfirmad- kõrgelt arenenud riikide firmad (peakontor) 1. vastutavad toote valmimise eest 2. tooted müüakse liiderfirma märgi all 3
2. Majanduse struktuur – mis tegevusalad nendesse sektoritesse kuuluvad? 1. primaarne e hankiv sektor põllu-, metsmajandus, kalandus, maavarad, kaevandamine. 2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus. 3. tertsiaalne e teenindav sektor kaubandus, äriteenused, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, teadusuuringud, infotöötlus, finantstegevused. 4. kvaternaarne sektor pangandus, kindlustus, meedia, reklaamiteenused, farmaatsia-, mikroelektroonikatööstus. 3. Iseloomusta ühiskondasid. Too välja peamised majandusharud, töö iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine maailmamajanduses. 1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. Maailmamajanduses osaleti kaupadega. 2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm
annaabi.ee 
