millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus - Korduvesituste vaheline aeg - Ajavahemike täidetud muude sündmustega - Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus - Esteetilisus Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. ÜLLATUS/avastus – sageli seotud huumoriga. („Midagi suurt on tulemas“ – lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede
millele järgneb negatiivne tendents meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus - Korduvesituste vaheline aeg - Ajavahemike täidetud muude sündmustega - Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus - Esteetilisus Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. ÜLLATUS/avastus sageli seotud huumoriga. (,,Midagi suurt on tulemas" lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede
Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguristest: • Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus • Korduvesituste vaheline aeg • Ajavahemike täidetus muude sündmustega • Objekti keerulisus • Esitatud reklaamiargumentide veenvus • Esteetilisus (kui on ilus ja meeldiv, siis ma ei väsi ruttu sellest reklaamist) Tuleb teada: Ivan Pavlov – klassikaline tingitud seoste kujunemine. Eksperiment, kus koerad hakkasid kella helina peale mõistma, et saab süüa. • HIRM- Kasutatakse andmaks mõista, et hirmutav olukord saab lahenduse tarbides teatud toodet (positiivne lähenemine). Hirmuapellatsioon on tõhus siis, kui reklaam pakub selgelt ja
millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda näiteks tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: • Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus. • Korduvesituste vaheline aeg. • Ajavahemike täidetus muude sündmustega. • Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus). TB • Esitatud reklaamiargumentide veenvus • Esteetilisus TH Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. 2. Klassikaline tingitud seoste kujunemine (phenomenon of classical conditioning) - klassikalise õppemeetodi tegi kuulsaks füsioloog Ivan Petrovich Pavlov oma eksperimentidega 1890-1900 koerte peal. I.
Ärge raisake sõnu Kasutage olevikuvormi ja aktiivset kõneviisi Vältige kliseesid ja stampe Vältige ülearuseid komasid ja muid kirjavahemärke Kus võimalik kasutage sõnade lühivorme Kirjutage lugeja seisukohast lähtudes Keskenduge ühele teemale või suunale Kirjutage entusiasmi ja vaistuga Mõtlemine, otsustamine ja järeldamine reklaami vastuvõtul Olulisemate teemadena tuleb reklaamteate poolt käivitatud mõtlemisprotsesside puhul nim. Reklaamiargumentide alusel loogiliste järelduste tegemist, reklaamis sisalduva teabe põhjal otsustamist ning üldistuste ja usutavusega seotud küsimusi. Reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi lasta sõnumit, mis sisaldub selles teates, või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Isiku tunnetussüsteem sisaldab palju selliseid ühikuid, milles igaüks kuulub erinevatesse elemendiklassidesse, sõltuvalt erinevatest
See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus Korduvesituste vaheline aeg Ajavahemike täidetus muude sündmustega Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...) TB Esitatud reklaamiargumentide veenvus Esteetilisus TH Enamasti hinnatakse meeldivaks pigem tuntud objekti, seda ka siis, kui varasem kokkupuude objektiga (nt reklaamiga) pole olnud teadvustatud. 2.KLASSIKALINE TINGITUD SEOSTE KUJUNEMINE (phenomenon of classical conditioning) Klassikalise õppemeetodi tegi kuulsaks füsioloog Ivan Petrovich Pavlov oma eksperimentidega 1890-1900 koerte peal. I.P.Pavlov sooritas oma eluajal palju
annaabi.ee 
