piletisüsteemid koos komposteerimisvõimalustega 23. detsember 1998 asutati Elektriraudtee AS Rong 1999 - 2018 1. jaanuar 1999 Elektriraudtee AS alustas iseseisvat majandustegevust 2012 - depoosse saabusid uued oranzid rongidER2-1032 koosseisu pidulik liinilt mahavõtmine. Stadler FLIRT Sveitsist, mis võeti kasutusele 2013. aastal 1. jaanuar 2014 Elektriraudtee, kandes nüüdsest nime Elron (AS Eesti Liinirongid), võttis üle kogu riigisisese reisirongiliikluse korraldamise. ER2 elektrirongid Balti jaamas. Tramm Tramm 1918 - 1938 1918 - hoburaudteede lõpetamine 1921 - 13. mail avati taas trammiliiklus Narva maantee liinil Vagun 16 Kadrioru depoo juures 1922 - hobutramm Tallinnas asendatakse mootortrammiga, mis mõne aasta pärast annab koha juba elektritrammile. 1925 - avati esimene elektritrammiliin
jalajälge. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse juhul kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid kui ka säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Ainult tehnoloogilistele uuendustele või taastuvenergiale panustades oleks eesmärkide saavutamine väga kulukas ja raskesti teostatav. Linnaliikluses tuleb tagada suurem jalgsi ja jalgrattaga liiklemise osakaal ning reisirongiliikluse arenemise tulemusel kasvab ühistranspordi osatähtsus linnadevahelises liikumises. Siinjuures on oluline roll asustuse ja liikuvuse integreeritud planeerimisel nii, et sõltuvus isiklikust autost väheneks ning asustus areneks eelkõige väga heade 6 Alla Rajur Tööohutus
1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu hulgas g jjätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, j milleks koostab kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni; 2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu raudteeliinidel dt lii id l võimalik õi lik liigelda lii ld kiirusel kii l 120 k km/h; /h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning
1) parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu hulgas g jjätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, j milleks koostab kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni; 2) tagab ühistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu raudteeliinidel dt lii id l võimalik õi lik liigelda lii ld kiirusel kii l 120 k km/h; /h 3) viib lõpule Saaremaa püsiühenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning
eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid. FAO Food and Agricultural Organisation, järgi peab inimene saama päevas rohkem kui 2400 kcal energiat, üle 70 g üldvalku ja rohkem kui 20 g loomset valku. Ligi 800 miljonit inimest arengumaades nälgib, neile lisandub veel 34 miljonit inimest arenenud maadest, kes kannatavad kroonilise toidupuuduse all. Arvatakse, et 2015
Lisaks puudub Eesti, Läti, Leedu ja Kesk-Euroopa riikide vahel alternatiivina lennutranspordile kiire reisijaveo- 4 Raudteetransport 71 liiklus maismaal. Nüüdisaegse kiire reisirongiliikluse käivitamisega Rail Baltica raames Eesti ja Saksamaa vahel oleks võimalik sõita 240 km/h liikuva rongiga üleöö Tallinnast Berliini. Rail Baltica projekt kujutab endast kahe rööpapaariga 1435 mm rööpmelaiusega elektriraudteed, millel on võimalik reisirongiliiklus kiirusega kuni 240 km/h ja kaubarongiliiklus kiirusega kuni
annaabi.ee 
