sajandi lõpul See lugu algab inimeste unistusetest. Kui inimesed midagi unistavad siis nad vaatavad sageli üles. Nad loodavad saada sealt mingit signaali. 19. sajandi lõpul hakkavad inimesed lendama. Lendama hakkavad lennuki, raketiga. Nende üks suur unistus saab teoks. Lennuk kui asi mis tõi ainult head. Lennukiga hakkasid inimesed reisima ning kasutati ka sõja eesmärgil. Reisimisel sai kiiremini lennukiga kohale. Inimesed hakkasid eristama sõja- ja reisilennukeid. Selles jutustuses räägitakse kuidas inimesed käituvad. Inimestel on kombeks nt kui kellegil on uus saabas siis kõige lihtsam on talt see ära võtta.19.sajandi lõpul hakkasid linna tormiliselt kasvama. Linnadesse ehitati suured vabrikud ning inimesed hakkasid maalt linna tulema. Räägitakse Venemaal pärisorjuse kaotamisest 1861.a. Venemaal hakatakse ehitama rautteid, tehaseid. Venemaal toimub majandus puum. Räägitakse veel Venemaa võidust 1812. a. kus venemaa sai võidu ning
aastail regulaaarsete ringhäälingusaadetega. 1920.aastate keskpaiku toimusid esimesed televisiooni proovisaated Suurbritannias ja Usas, regulaarsete saadete edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. 3.Transpordi areng(mõju igapäevaelule, kasu) Transpordi arengus mängis tähtsat rolli sisepõlemismootot. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorsedurid ja laevad. Põldudele tulid kombainid ja traktorid. Auto muutus kättesaadavaks paljudele. Hakati ehitama ka reisilennukeid, 1930.aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. Uued rongid,laevad,autod olid kiiremad, kättesaadavamad, võimaldasid inimestel rohkem reisida ja läbida pikemaid vahemaid(eriti tsiviillennunduse tulek). Paljud tööd muutusid füüsiliselt kergeks ja vähem aegavõtvateks. 4.Olmetehnika MaaiImasõja vahel. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad,külmkapid, pesumasinad, raadiod ja televiisorid. See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem
Hüdroenergia – 60% Tuumaenergia – 25% Muud: puit jne. Metsa- ja puidutööstus Vana ja traditsiooniline tööstusharu, kuid tähtis ka tänapäeval. Tähtsamad tooted on tselluloos, paber, mööbel. 60% toodetest läheb ekspordiks. Masina- ja metallitööstus Terasesulatamine – teras kõrge kvaliteediga – maailmas hinnatud. Autotööstus – väga suures kriisis. Toodetakse veel lennukeid (sõja- ja reisilennukeid), mitmesuguseid seadmeid (laeva- ja lennukimootorid), kodumasinaid (õmblusmasinad, külmkapid jne). Telekommunikatsiooniseadmed – kõrgtehnoloogia Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND
suurimaid edusamme matemaaikas, loodusteadustes, meditsiinis jm. Teadustes oli eestvedajaks füüsika, milles arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika e. aatomituuma käsitlev füüsikaharu. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Tehnika- Tönu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Leiutati suuremaid reisilennukeid, mis tegid mugavamaks inimeste transportimise ühest kohast teise. Põllumajanduses võeti kasutusele uudsem ja tõhusam tehnika, nagu nt kombainid ja traktorid ja autodel ja muudel masinatel hakati kasutama sisepõlemismootoreid. 11. Ptk 10 inimesed + elukutse Ernest Hemingway kuulus kirjanik. Charles Chaplin kuulus näitleja ja lavastaja. Walt Disney joonisfilmi suurkuju. Isadora Duncan modern- ja vabatantsu looja. Salvador Dali kunstnik
Trammiliinide kogupikkus Tallinas ulatub lausa 39.kilomeetrini. 2015. aastal võeti Tallinnas kasutusele uued kauaoodatud trammid. Lennundus Lennundus 1918 - 1938 Esimene Eestis sündinud lendur oli Theodor Wilhelm Franz Meybaum Pärnust. Teine oli Georg Linno ja kolmas Karl Laas. Esimese mootorlennu Eestimaa taevas sooritas 1912. aastal vene õhusõitja Sergei Utotshkin. 1918. aasta novembris moodustati esimene Eesti lennupoolrood. 1922 - Dvigatel ehitab Eesti lennuseltsile reisilennukeid. Lennukisse mahtus kuus reisijat. Dvigatel tegi kuus lennukit. Lennundus 1939 - 1958 2. mail 1934 - Tallinna Ülemiste tsiviillennuvälja avamine. 20. septembril 1936 - Tallinna lennujaama ametlik AGO asutamine. avamine Ülemistel. 1939. aastal asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO. 1940. aastal natsionaliseeriti Tallinna Lennujaama ja AGO varad; Ligi 50 aastat ei toimunud enam Tallinna lennuväljalt rahvusvahelisi lende. Kuni 1958
KAUBAVEO VÕIMALUSED 5.1. Õhutransport Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik kaupu transportida helikopteriga ja õhupalliga. Viimaste osatähtsus on vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud juurdepääs lennuvälja puudumise tõttu. Õhutranspordis kasutatakse nii reisilennukeid kui ka kaubalennukeid. Kaubavedu reisilennukiga on levinumaid transpordiviise rahvusvahelises õhutranspordis, et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks. Lennufirmadele on sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi ootamise aeg võib ulatuda nädalateni. Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk
keskklassist inimesed, mitte vaid rikkad. (Ford T, esimene Henry Fordi toodetav auto.) Need lennukid, mis olid kahe kohakuti paikneva tiivaga asendati ühetiivalistega, kuna tulid võimsamad mootorid, mida oli mõnedel lennukitel lausa 3-4. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümme aastat hiljem ületati esimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastal ka põhjanaba. Kui hakati ehitama reisilennukeid, siis hiljem sai ka iga kodanik lennata lennukiga. Eestis algas reisijate õhu kaudu transpordivedu siis, kui hakkasid lendama Rootsi ja Tallinna vahelt lennukid. 5 Filmikunst Kui arened teadus, siis see mõjutas ka filmikunsti. 1920. aastatel lisati must-valgetele ilma hääleta filmidele ka heli ning aastaid hiljem loodi ka esimesed värvilised filmid. Filmide
Säästa aitab autotranspodil tühisõitude vähendamine, sõiduki veovõime maksimaalne kasutamine, marsruutide optimeerimine. LENNUTRANSPORT Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on võimalik kaupu transportida helikopteriga ja tsepeliini ehk õhupalliga. Viimaste osatähtsus on vedudes väike, kuid neid võimalusi kasutatakse eriprojektide puhul, kui on piiratud juurdepääs lennuvälja puudumise tõttu. Õhutranspordis kasutatakse nii reisilennukeid kui ka kaubalennukeid. Kaubavedu reisilennukiga on levinumaid transpordiviise rahvusvahelises õhutranspordis, et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks. Lennufirmadele on sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi ootamise aeg võib ulatuda nädalateni. Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk charter flight ) Õhutranspordi hind koosneb kolmest osast:
annaabi.ee 
