loodust nautimas ja aega viitmas. Alati jalutab ta oma kindlat teedpidi. Kõige rohkem meeldib talle Kivimäel, kus ta meenutab oma isast räägitud jutte. See tekitab talle tunde, nagu ta oleks temaga üles kasvanud. Katku perenaisega meeldib neil tulevikuplaane arutada ja unistada sellest, et Kõrboja ja Katku ühineksid. Aga Villul oli kõik juba välja mõeldud, mis ta peale hakkab. Kõigepealt ehitavad nad Katku Jüri ja Kõrboja Reinuga koos Kõrbojale erinevaid maju juurde. Nad plaanivad kõik teha täpselt nii nagu Villu isa oli Annaga 20 aastat tagasi arutanud järvel olles. Villu aga kartis, et sellest ei tule midagi välja, sest Jüri ja Rein ei saa omavahel sugugi hästi läbi. Nii ta plaaniski ise kõike teha ja palgata appi sulaseid.
lõhkuda, aga hunt seda ei teinud.Hunt oli nii lahke ja hakkas sinna poode ja töökohti rajama.Kuna sinna ei läinud ühtegi teed siis tegi hunt ka tee sinna. Kolm põrsast olid nii õnnelikud, et nad said hakkata töötama ja neil oli linna minekuks tee olemas. Rein läks linna ja kutsus endale hundi külla, et talle tutvustada oma maja ja juua temaga teed,aga teistele põrsastele see ei meeldind kuna nad arvasid, et hunt sööb Reinu ära. Hunt ei teinud seda ja hakkas Reinuga sõbraks.Kõik kolm põrsast,kui nad ei ole veel ära surnud elavad nad õnnelikult elu lõpuni ja teevad koostööd hundiga.
Või mure, sest Jaanika ei saanud paljudele sõnumitele ja telefonikõnedele vastamata jätte, kuna see oleks ebaviisakas olnud ja meestel tuju halvaks ajanud. Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul: Kus see maailma ots siis ikkagi on? Seda küsis ta ka härra Immanuelilt, kuid jäi ilma vastuseta. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein. Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik. Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul.
enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha.
1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis ta alati võrriga, tegelikult oligi tema ainukeseks sõiduvahendiks võrr. Maja, kus nad Põlvas elasid, ehitas vanaisa koos Evi poja Avo ja Astridi mehe Reinuga ümber suuremaks elamuks. Peale selle ehitas vanaisa kõrvalmaja, kuhu poeg Ainar asus elama koos enda naisega. Vanaisa elukaaslane Evi Juks suri 1985. aastal kilpnäärme vähki. Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti. 5. PENSIONIIGA Vanaisa läks 1997. aastal pensionile. Isegi pensionil olles polnud tal kunagi aega puhata. Ta aitas naabrimehel Ketsil aeda ehitada, teisel naabrimehel Vellol ehitas ta kasvuhoone valmis
kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse
annaabi.ee 
