randmesirutajad - A: õlavarreluult, K: kodarm. -- 2.,3. kämblaluule, küünarm. -- 5. kämblaluule sõrmede painutajad - A: randmeluudelt, K: sõrmelülidele pöidlapainutajad - A: randmeluudelt, K: sõrmelülidele sõrmedesirutajad - A: õlavarreluult, K: üle aponeuroosiks pöidlasirutajad - A: lüh. -- kodarluult, pikk -- küünarluult, K: pöidla faalanksitele niude-nimmelihas - A: T12, L1-5, lülidevaheketastelt, niudeluuaugult, K: reieluule rätseplihas - A: niudeluult, K: sääreluule reie nelipealihas - A: reieluult, niudeluult, K: sääreluule tuharalihased - A: väike, keskm. -- niudeluult, suur -- rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult, rist-, õndraluult, K: väike, keskm. -- reieluule, suur -- reieluule, üle niude-sääreluu kulglaks reie kakspealihas - A: istmikuluult, reieluult, K: pindluule poolkilelihas - A: istmikuluult, K: sääreluule, põlveliigesele poolkõõluslihas - A: istmikuluult, K: sääreluule
Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele. Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega. 67. Vaagnavöötme lihased: Vahelmine rühm: a) Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: · Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt. · Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: reieluule.Funkts kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Tagumine rühm: Suur tuharalihas, Keskne tuharalihas, Laisidekirme-pingutaja Algab: puusaluult. Kinnitub: reieluule Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest, reieliigutamised 68. Reie lihased: Eesmine rühm: a) Reie-nelipealihas - Algab nelja peaga(vahepealne,külgmine,keskmine pakslihas(reieluult),
A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ;
A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ;
Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a. genus) erinevad harud, mis varustavad verega põlveliigest.
Need lähtuvad selgroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele. Tegemist on tugevate lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuste tõstmise ajal stabiilses asendis. Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstiasendisse tõstab. Kõhulihaste toime on seljalihaste toimele vastupidine painutades keha ettepoole. Niudelihas on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ning kinnitub reieluule. Lihase kokkutõmbumisel surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub näiteks lamavast asendist istuma tõusmisel. Teised suured kõhulihased on seljaga kaudselt seotud. Nende kokkutõmbumisel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on lõdvad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele.3 2. Kes ja kuidas haigestuvad
annaabi.ee 
