- ketrasid - kudusid kangast - õmblesid riideid Mehed - tegid peamiselt puutööd - käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid ja naljajutte Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks Talurahva talutööd pildis Rehielamu ehk suitsutare Palkidest ehitatud elamu Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja rehealusest Katused roost või õlgedest Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega aknaid Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes toitu Põrandad savist, kivist või lihtsalt mullast Mööbel puidust Rehetoas kuivatati partel vilja Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; enamik aega oldi õues, isegi toit valmistati suveköögis Teised taluhooned Ait riiete jaoks
Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. Se e lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel kül maga toodi isegi väikse mad loo mad tuppa. Põrandad olid savist, kivist v õi lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati pane ma XI X sajandi teisel poolel
lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad, veel enam härjad vedasid: sada sülda sangaleppa, tuhat sülda turdapuida. *** ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid. Suure reheahju kütmisel oli tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu. Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19. sajandi teisel poolel
elutuba, asus neisse kogu talupere, rehetuppa jäid elama ainult teenijad, kui neid talus kasutati (Tihase 1974: 144). Köögi sisseehitamisega tekkis rehielamus kaks tulekollete komplekti: rehetoas reheahi koos selle ees asuva lahtise keedukolde või pliidiga ning köögis pliit ja leivaahi. Esimene neist jäi tihti vana traditsiooni kohaselt ilma korstnata, teisele ehitati aga korsten peale. Kui ka rehetoa tulekolletele korsten peale ehitati, oli niisugustel köögiga rehielamutel kaks korstnat (Tihase 1974: 144). 8 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID XVIII sajandi ja veelgi vanemate Eesti taluehitiste ja nende konstruktsioonide kohta on andmeid kaunis vähe. Mõningad tolleaegsed autorid kirjeldavad küll talupoja elu-olu, kuid ehitisi ja ehitustehnikat puudutavad nad üsna pealiskaudselt ning üldsõnaliselt. Vanu puitehitisi, mille iga ulatuks XVIII sajandisse või veelgi
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne.
vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul). Pooltel rehielamutel oli rehetuba ümber ehitatud köögiks ja/või toaks. Setu talu elamu jagunes algselt kolme ossa: ühes otsas külm tuba (ehk suvetuba), keskel magamistuba (köetav) ja teises otsas köök ning koda (üldplaan toodud (Joonis 1.2 paremal). Oluliselt renoveeritud elamutes oli kogu elamu muudetud köetavaks ja kahel juhul oli ka katusekorrus välja ehitatud. 8
annaabi.ee 
