Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja peksti puust kootidega. Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid. Mehed tegid puutööd, sest igapäevased tarberiistad valmistati ise. Selliste perega koostehtavate tööde juures lauldi rahvalaule ja räägiti ennemuistseid lugusid. Talvel veeti suvel tehtud hein reega kuhjadest koju. Samuti lõigati metsas puid ning veeti palgid koju, sest talvel sai reega üle lume lihtsamini ja otsem liikuda
Pärast jaanipäeva alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja neid peksti puust kootidega. Mihklipäevaks, 29. septembriks, kui lahkus suvi ja loodus valmistus talve vastuvõtuks, tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut ning pererahvas pidas koos suiliste ja sulastega pidu. Suilistele maksti nende palk välja. Mihklipäevaga lõppesid ka karjalaste aasta ning naiste välistööd. Kari jäi lauta ja neile anti põhk ette. Mihklipäevaks pidi olema kartul võetud ja kõik põllutööd lõpetatud. 19
kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest
kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga
Pardal polnud ühtegi inimest, kuid riideid on kuivamas nähtud. Need olid uppunud meremeeste hirmuäratavad laevad. Mõnikord on kummituslaeva tuntud legendi järel järgi kaptenist, kes astus jumala vastu ja on sunnitud igavesti sihitult meresid seilama, nimetatud ,,Lendavaks hollandlaseks". Kõige populaarsem olend oli majahaldjas. Ta oli seotud kogu taluga ja seal võis teda ka kõige sagedamini kohata. Ta vaatas loomade järele ja tassis rehealusele vilja. Peale sulaseks olemise oli ta ka talu õnne tagaja. Kes oma majahaldjaga vaenujalale sattus, sellel läks halvasti, kes aga temale meele järgi olid, neid saatis alati edu. Ta oli üksik olend, kellel polnud perekonda. Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt haldjale, elasid maa-alused olendid kollektiivselt. Nad elutsesid elumajade all, kivides, puudes, hauaküngastes. Inimeste vastu nad huvi ei tundnud, kui ise said rahus olla. Trollid
sarnast ma kusagilt ei saa enam, ja tema on küll selle väärt, et ta – et ma – ei, kuidas see on? Ükspuha, kui me aga teineteise saame! (Rõõmsalt.) Ja kui pikk ja sirge ta on – nagu 17 tamm metsas, (põlgusega) ja see Enn jälle – puhas kadakapõõsas! Ja – HÄÄL (rehe alt): Maie, ae! MAIE: Oh sa jumaluke – eit! Selle olin ma hoopis unustanud! Aga teist Märti maailmas ei ole! (Rehealusele.) -5- Enn (ülevalt maha ronides) ENN (ähib): Sooh! Sooh! Salakoi, sina! Ja tema ka! Lõhki ma enese lõhuksin! Teie esimesed petised! Aga seda ma ei jäta! Vanamees peab teada saama, mis sipelgad tema pesas siblivad! situatsiooni- Teie ussinäod! Nagu sula kärjemesi koomika: edasi- teineteisega, üks «lilleke» ja «õieke» ja «tuike»
annaabi.ee 
