Nimetatud tegurid sõltuvad makrotasandil riigi kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest taustast. Konkreetse isiku tasandil on toodud tingimusi võimalik mõjutada tööalase rehabiliteerimise abil. Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid võib käsitleda osana tugisüsteemist, kuid nende maht jääb liiga väikeseks. Seda kinnitab ka Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonirühma kogemus. Nägemispuudele spetsiifilisi teenuseid saab praegu osutada vaid eripedagoogi teenusena, mille mahuks on 10 tundi aastas. Rehabiliteerimine on ka mitmete nägemispuudeliste ühingute põhikirjajärgseks tegevuseks, kuid takistuseks on ressursside nappus. Tulemusi on andnud erinevate asutuste koostöö. Nii nägemispuudega laste koolid kui ka
eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab väga palju erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku nõustamiskomisjoni poole ning paluda abi. Siit edasi võib kirjeldada erinevaid arendusvõimalusi, mida on võimalik pakkuda erivajadustega lastele koolieelse lasteasutuse näol. Võimalus on erivajadusega laps kaasata koolieelsesse lasteasutusse kas tavarühmas, erirühmas või sobitusrühmas. Millisesse rühma laps sobiks, annab soovitusi nõustamiskomisjon, kelle pädevuses on ka kohalikku
liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning turvalist keskkonda, et nad saaksid oma perede keskel elada täisväärtuslikku elu, mis omakorda annab lapsevanematele võimaluse käia tööl. (http://www.kaokeskus.ee/) Käo Päevakeskuse all on kolm üksust: Lastekeskus, Pae keskus ja Maleva keskus. Kõigi kolme üksuse puhul on eesmärgiks pakkuda ea- ning võimetekohaseid tegevusi. Toetada teenuse saajate perekondi, andes neile
23. Asendushooldus - rakendatakse olukorras, kus lapsel ei ole teatud põhjustel võimalik oma vanematega koos elada. Asendushoolduse peamisteks tunnusteks on: · lapse ja uu(t)e vanema(te) vahelise õigusliku suhte loomine; · lapse ja kasuvanema(te) vahelise õigusliku suhte loomine; · lapse elamaasumine kasuvanemate juurde või hoolekandeasutusse. Asendushooldusena ei käsitleta lapse ajutist või pikaajalist viibimist raviteenuseid ja/või rehabilitatsiooniteenuseid osutavas asutuses, varjupaigas, tugiperes osapoolte suulisel kokkuleppel, erivajadustega laste koolis ning vanglas. Asendushoolduse eesmärgiks ei ole mitte lapse eemaldamine bioloogistest vanematest, vaid asendushooldus peaks tagama perekonnaga suhtlemise järjepidevuse ja aitama lapsel tagasi pöörduda perekonda või sulanduda ühiskonda. See tähendab, et lapse olukorda tuleb perioodiliselt üle vaadata ja kui võimalik, siis asendushooldus lõpetada.
Rehabil.tats. teoreetilised lähtekohad: · Humanism · Normalisatsioon · Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria Autor ei ole otseselt kokku puutunud sotsiaaltöö erialaga ega rehabilitatsiooniteenustega tööalaselt, seega praktika puudub. Kuid kui mõelda üldiselt ja lähtuda teistelt kuuldule, siis jah, ka praktikas on kasutusel teoreetilised lähtekohad. Kõige levinuim autori meelest on humanism, sest rehabilitatsiooniteenuseid pakkudes peab sots.töötaja eelkõige lähtuma humanismi põhimõtetest, näiteks, et inimene ise on väärtus ja sots.töötaja peab ära tundma, mis on kliendile parim ja sellega siis töötama. Samuti on normalisatsioon praktikas kasutusel, sest püütakse ju tagada kõikidele võrdne või vähemalt üldlevinud nö. normaalne elu. Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria on esmapilgul autorile võõrad, kuid kui materjal läbi lugeda, siis mõistab seda koheselt. Samas
b) Kui isik viibib avalikest vahenditest finantseerivas hooldusasutuses; c) Kui isik on õigustatud üheaegselt kahele sularahas makstavale toetusele, siis peaks ta saama vastavatest toetustest suurema; d) Kui kindlustusjuhtum oli põhjustatud toetuse taotleja tahtliku käitumisega või kuriteoga või toetuse saamiseks oli esitatud teadlikult vale taotlus; e) Kui isik keeldub kasutamast meditsiini- või rehabilitatsiooniteenuseid või ei järgi ettenähtud juhiseid konkreetse juhtumi ajal; f) Töötoetuse puhul, kui taotleja keeldub kasutamast tööturuteenuseid või kaotas oma töö töövaidluse tagajärjel või lahkus töölt vabatahtlikult ilma erilise põhjuseta või g) Toitjakaotus toetuse puhul, kui lesk elab koos mehega nagu tema abikaasa. 1. Taotlejal peab olema õigus esitada kaebusi toetuse määramisest
annaabi.ee 
