TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon?
kui naised, ärimehed, perekonnainimesed, isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. TÖÖTINGIMUSED JA TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS · Inimkaubanduse puhul ei saa rääkida normaalsetest töödest või töötingimustest, vaid ekspluateerimisest. Ükski töö ei ole töötaja jaoks vaimselt ja füüsiliselt nii traumeeriv kui "seksitöö" ega eelda nii kulukat ja pikaajalist rehabilitatsiooniprotsessi. TÖÖTINGIMUSED JA TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS · Kogukond ning ühiskond tervikuna peab vältima sekundaarset viktimiseerimist ehk ohvri teistkordset traumeerimist julma ja süüdistava suhtumisega. · Inimkaubandusel on alati negatiivsed tagajärjed. TÖÖTINGIMUSED JA TAGAJÄRJED OHVITE JAOKS · Ekspluateerimise tagajärjel ei seisa inimkaubanduse ohvrid pärast kojupöördumist silmitsi mitte ainuüksi elu- ja töökoha puudumise ning rahaliste
on vähemalt 40%. 4. Alaealiste kom. otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel (mõjutusvahendina rehabilitatsioon). Rehabilitatsiooniteenuse raames: koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele 6 kuud kuni 5 aastat; lastele kehtivusega kuni 3 aastat), osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid juhendatakse, kuidas reh.plaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia, viiakse läbi vahehindamisi ning hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. 24 Vabariigi Valitsuse määrus nr 256 (20.12.2007) toob välja rehabilitatsiooniteenuste loetelu, nende hinnad ning maksimaalse maksumuse isiku jaoks, mille ulatuses saab teenuseid osutada ühes kalendriaastas: puudega täisealised 448 eurot (7000.- krooni) puudega lapsed 1295 eurot (20250.- krooni) alaealised õigusrikkujad 1295 eurot (20250.- krooni)
inimese sooritus ja osalemise võimalused avarduksid. Kooskõlas rehabilitatsiooni väärtuste ja põhimõtetega on rehabilitatsiooni missiooniks aidata inimestel vastata nii keskkonna nõudmistele (saavutada edu) kui ka indiviidi vajadustele (rahulolu). Rehabilitatsiooniprotsess on jaotatav kolme faasi: diagnoosimine, planeerimine ja sekkumine. Rehabilitatsiooniprotsess algab isiku orientatsiooniga (inglise keeles orientation) ja rehabilitatsiooniprotsessi tervikprotsessi tutvustamisega. (Ibid) Diagnoosimise ehk kliendi vajaduste mitmekülgse hindamise faasis toimub esmane kontakt kliendi ja spetsialisti vahel. Cohen et al (1997) toovad välja, et enne rehabilitatsiooni eesmärgi sõnastamist peab spetsialist kindlaks tegema kliendi valmisoleku rehabilitatsiooniks. Anthony et al (2002) põhjal toimub seejärel valmisoleku arendamine ja keskkonna välja selgitamine, milles klient järgneva 6-24 kuu jooksul muutust soovib.
programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1- 2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta! 13 VI. Programmi kirjeldus Kirjeldage kokkuvõtlikult programmi ülesehitust ja sisu rehabilitatsiooniprotsessi etappide viisi. Peatükk sisaldab teie programmi tegelikku kirjeldust: mida, miks, millal ja kuidas teete. Ajakava, kes mida meeskonna lõikes teeb jne A. Programmi ettevalmistamine Kirjeldage grupi komplekteerimise protsessi: isikute valiku protsess ja kriteeriumid; Programmi gruppi kuuluvad 7 – 12 aastased lapsed, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom. koostööks kokkulepete sõlmimine, s.h programmi tegevuste tutvustamine.?????? B
koormusega, sotsiaaltöötaja. Ravikeskuse olemasolu ühes või teises piirkonnas ei välista ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamist sõltuvuspatsientidele teiste sama piirkonna psühhiaatrilise tegevusloaga raviasutuste või üksikpraktiseerivate arstide poolt. Eriti tuleks soodustada üldarstiabisüsteemi (perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad) kaasamist uimastisõltuvate haigete nõustamisse ning ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessi. 2.2 Päevakeskus Tegemist on sotsiaalhoolekande vastutusalasse kuuluva päevase rehabilitatsiooniasutusega narkootikumide tarvitamisest loobunud patsientidele (vt. Narkomaania ravijuhis. Rehabilitatsioon päevakeskuses). Päevakodusse suunatakse ambulatoorse või statsionaarse võõrutussündroomi ravi edukalt lõpetanud patsiente, kes on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht