(International Encyclopedia of Rehabilitation 2013) Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut. Rehabiliteerimisteenust osutav multidistsiplinaarne rehabilitatsioonimeeskond koostab koostöös kliendiga tegevusplaani, mis sisaldab isiku poolt seatud eesmärki ja soovitatavaid tegevusi selle saavutamiseks, tegevuste kirjeldust, elluviimise ajakava. Rehabilitatsioonimeeskond peab abistama klienti paremuse poole edeneda igas tegutsevas valdkonnas, ja keskenduma sellele, mida nad teha suudavad, mitte sellele mida nad ei suuda. Martin (2007) on välja toonud rehabilitatsiooninõustaja rolle ja tegevusi ja kirjeldanud
Martin (2007) kirjeldab rehabilitatsiooniprotsessi kui individualiseeritud, paindlikku, tsüklilist, laialdast ja eesmärgile suunatud protsessi. Rehabilitatsiooniprotsessi saab tänapäeval juhtida laialdaste teadmiste ja oskustega koostöövõimeline spetsialist. Teisiti öeldes on ta professionaal, kes koordineerib asutustevahelist, inter- ja multidistsiplinaarsete teenuste pakkumist. See nõuab teadmisi saadaval olevatest avaliku, erasfääri ja kolmanda sektori ressurssidest. Rehabilitatsioonimeeskond peab abistama klienti paremuse poole edeneda igas tegutsevas valdkonnas, ja keskenduma sellele, mida nad teha suudavad, mitte sellele mida nad ei suuda. Martin (2007) on välja toonud rehabilitatsiooninõustaja rolle ja tegevusi ja kirjeldanud neid mitmetest kohustustest ja vastutustest lähtuvalt. Nad toovad välja, et rehabilitatsiooni spetsialist hindab kliendi vajadusi, hoolib kliendist, töötab välja eesmärgid ja isiklikud plaanid, mis vastavad tuvastatud vajadustele.
probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire. · Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine. TAASTUSRAVI:
toimumist. • Vajadusel IAK meeskondlik arutelu ja vormistamine • IAK arutelu koos lapsevanemaga. • õppeaasta kestel toimub lapse arendustegevus rühmas ja individuaalselt • IK ja IAK analüüs ja kokkuvõtete tegemine, vormistamine ja allkirjastamine Rühma esindajate meeskond (REM) – koguneb 1 x aastas ning koosneb kõikide rühmade esindajatest ja tugiteenuste koordinaatoritest. Lapsele RAM´i otsuse alusel sobiva rühmaliigi leidmine õppeasutuse siseselt. Rehabilitatsioonimeeskond on kõrgharidusega spetsialistide kollektiiv, mis koostab puuetega inimestele nende toimetuleku säilitamiseks või parandamiseks rehabilitatsiooniplaane. Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad Eesti Vabariigis aastal 2007 järgmised spetsialistid: Arst; Eripedagoog; Füsioterapeut; Logopeed; Meditsiiniõde; Psühholoog; Sotsiaaltöötaja; Tegevusterapeut. Nõustamiskomisjon tuleb kokku, kui piirkonnas on laps, kes võib vajada hariduslikku
selgitamine, et põhjendada sekkumise vajadust. Põhjuseks teada saada, mida on vaja arendamises ja õpetamises teisiti teha. Hindaja võib olla haridustöötaja (lasteaia ja kooli õpetajad, logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, huviringide õpetajad), meditsiinisüsteemi töötaja (eriarst, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline logopeed), sotsiaalhoolekande töötaja (valla/linna sotsiaaltöötaja kes hindab keskkonda, rehabilitatsioonimeeskond). 3. Lapsevanemate ja õpetajate nõustamine erivajadusega lapse arengu toetamiseks Nõustamist vajavad eelkõige lapsevanemad, kes kannavad lapse eest vastutust. Seda nii õppimisvõimaluste kui probleemi osas. Hindamise käigus saadav info tuleb lapsevanemale lahti rääkida. Otsused lapse arengu kohta teeb lapsevanem, spetsialistid peavad lapsevanema varustama infoga otsuste tegemiseks. Nõustamine on vajalik ka õpetajale, kui laps käib lasteaias või koolis. Õpetajal on kohustus
annaabi.ee 
