ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA. SEEJÄREL NÄRVIRETSEPTORID SAADAVAD IMPULSI HINGAMISKESKUSSE, MILLE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD KOPSUD INTENSIIVSEMALT TÖÖLE, NING SÜDAME TÖÖD REGULEERIVASSE KESKUSESSE, MILLE TÕTTU SÜDAME LÖÖGISAGEDUS SUURENEB JA VERERINGE MUUTUB INTENSIIVSEMAKS. HAPNIKKU KANTAKSE ROHKEM EDASI NING SÜSIHAPPEGAAS VIIAKSE VEREST VÄLJA, MISTÕTTU HINGAMINE STABILISEERUB. SÜDAME TÖÖD MÕJUTAVAD VERE GAASIDE SISALDUS, ADRENALIIN , JÄSEMETE LIIGUTAMINE JA VERERÕHK. VERESUHKRU SISALDUS JA REGULATSIOON KÕIGE SUUREM ENERGIAALLIKAS ON GLÜKOOS. KUI VERESUHRKU SISALDUS ON MADAL, AKTIVEERUVAD PANKREASES ALFA-RAKUD NING NEED HAKKAVAD SÜNTEESIMA GLÜKAGOONI
soolade regulatsioon, termoregulatsioon? Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe konsentratsiooni suurenemine veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest(rasvu ja valke lagundades). Veresuhkru tase tõuseb ja püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside
vere liistakud tagavad vere hüübimise. Südame töö regulatsioon Aktiivsel liikumisel suureneb südame löögi sagedus ja selle tagavad närvikeskusest lähtuvad impulsid. Hormoon adrenaliin eritub verre vastuseks erutusele, stressile ning tõstab südame löögi sagedust. Jäsemete liigutamine. Sellele reageerivad lihastes ja kõõlustes olevad pingeretseptorid. Need saadavad signaali hingamiskeskusesse ja südame tööd reguleerivasse keskusesse ja suureneb südame löögi sagedus. Vererõhk kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele, siis pidurdatakse südamelöögi sagedust. Sellega välditakse vereringe elundite kahjustusi. Veresuhkru sisalduse kontroll Organismi põhiliseks energiaalllikaks on glükoos, sest organism saab põhilise osa vajalikust energiast glükoosi oksüdatsioonil. Keha rakud vajavad pidevalt varustamist glükoosiga. Organism saab glükoosi: 1. taimsest toidust tärklis, tselluloos 2
sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või
omapära seisneb selles, et ta on suletud nn. tagasisidega. Üldjuhul tagaside tähendab seda, et järgneva elemendi väljundsignaal edastatakse mõne eelmisele sama süsteemi elemendile. Automaatse reguleerimissüsteemi põhimõtteline skeem Andurist edastatakse signaal U võrdlevale seadmele (diferentsiaalne sõlm), mis töötab välja vea signaali ja on signaalide U ja U 1 algebraline vahe. Võimendis sisendsignaal võimendatakse ja võimendatud signaal U’2 antakse reguleerivasse organisse, mis töötab välja reguleeriva signaali. Jälgivsüsteemi sisendisse tulnud vea signaal kompenseeritakse täitva mehhanismiga, mis kogu aeg töötab veasignaali kõrvaldamiseks. Vurrkompassides jälgivsüsteem tagab tundliku elemendi ja jälgivkera elektroodidevahelise vähima takistuse ja emakompassi näitude edastamise kordajatele. Vedelikriputusega vurrkompassides kasutatakse vea andurina takistussilda. Joon 40
annaabi.ee 
