Kiirust võib reguleerida: 1) ankrupinge U, 2) ankruahela takistuse R 3) magnetvoo muutmisega Rööpergutusmootori ankruahelasse takisti lülitamisel saame suure kaldega pehmed tunnusjooned. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Ankruahela takistuse suurendamisega saab kiirust ainult vähendada. Lubatud moment on konstantne, võimsus väheneb. Vaatamata suurtele kadudele kasutatakse seda reguleerimisviisi kraana- ja veomootorite juures, kuna see reguleerimisviis on lihtsaim. Kiirust võib reguleerida ankru- või ergutusmähise suntimisega. Ankru suntimisel kiirus väheneb ja Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb.
vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. Selleks et hoida vääratsumomenti voolu puhul. Ekvivalentse momendi meetod on kasutatav rööpergutusemootorite juures ja konstantsena, tuleb muuta sagedust võrdeliselt pingega. Sageduse reguleerimine võib olla sujuv. asünkroonmootoritel, kui võimsustegur erineb vähe nimivõimsustegurist. Jadaergutusmootori juures ei saa Reguleerimispiirkond on kuni 10:1. tagasiside kasutamise korral suletud reguleerimis süsteemis võib kasutada ekvivalentse momendi meetodit, sest moment ei ole võrdeline vooluga. Rööpergutusmootori reguleerimispiirkond olla palju suurem. Pöörlevate masinatega sagudesmuundurid kujutavad endast ekvivalentse momendi arvutamisel, kui kiirust reguleeritakse magnetvoo muutumisega, tuleb teha sünkroon või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolu masin
a) Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine Kiirust võib reguleerida ankrupinge U, ankruahela takistuse R või magnetvoo Φ muutmisega. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks. Momendi muutumisel kiirus muutub tunduvalt. Reguleerimisel on lubatud võimsus püsiv, moment aga muutuv. Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. b) Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga
magnetvoo muutmisega. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks. Momendi muutumisel kiirus muutub tunduvalt. Reguleerimisel on lubatud võimsus püsiv, moment aga muutuv. Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. 28. Jadaergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine. Jadaergutusmootoril kasutatakse põhimõtteliselt samu reguleerimisviise mis rööpergutusmootoril. Ankruahela takistuse suurendamisega saab kiirust ainult vähendada. Lubatud moment on konstantne, võimsus väheneb. Jadaergutusmootori kiirust võib reguleerida ankru- või ergutusmähise suntimisega. Ankru suntimisel kiirus väheneb ergutusvoolu suurenemise tõttu
I Hz Hz I on D : puhul kr.rni D : I kiiruse reguleerimispiirkond l: 5; välisjahutuse 1 ū tnootori võinrsrrs on D: l : 5 puhuĮ nirnivõinrsusest asttne r,õrra väiksem I konstantse momendiga talithis maksimaaļne kiirendus ja väikseinr käjvitusaeg kiiruse reņrleerim inę minimaal se müraga
Variant 3 on tööpõhimõttelt sarnane, ainult kahe türistori asemel kasutatakse siin sümistori. Kahte eraldi türistori kasutatakse suuremate voolude korral, kuna sümistore valmistatakse väiksema võimsuslike elementidena. Teise variandi korral on ühe türistori asemel diood ja sel juhul toimub pinge reguleerimine lõikumisega ainult ühel poolperioodil. Skeem on lihtsam ja odavam kui Rakenduselektroonika 38 reguleerimispiirkond on väiksem, kuna muudetakse üht poolperioodi. Taoline võtte on siiski küllalt levinud, sest väga sageli ei ole nõutav reguleerimis piirkond küllaldki lai (nt. ei ole vaja reguleerida pingest nullist maksimumini, vaid 50% kuni 100%ni). Sildlülituse korral sültub voolu tee sisendpinge polaarsusest. Positiivse poolperioodi ajal kulgeb vool läbi VD1, türistori ja VD2e. Negatiivsel poolperioodil kulgeb vool läbi VD3e, türistori ja dioodi VD4
annaabi.ee 
