Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS).
nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine? Normi realiseerijat juhitakse õigusakti teksti teadlikult jäetud lünga täitmiseks kas samas või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu? Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 26. Õigussüsteem, õigusinstituut ja õigusperekonnad Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina. Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nim õigussüsteemiks. Õigussüsteemi sees eristatakse kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormirühmi, mida nim õigusharudeks. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
W (s) = = W R ( s)W O ( s ) a Y0 ( s ) Suurused ka ja Wa ei sõltu kontuuri katkestamise kohast, sest korrutis ei sõltu tegurite järjekorrast. Tasakaalus oleva avatud reguleerimissüsteemi (y=y 0) seadesuuruse y0 muutmisel väikese hälbe võrra kujuneb uue tasakaaluolukorra tekkimisel väljundsuuruse muutuseks. y = kRkOy0 Reguleerimisobjektile mõjuvate mitmesuguste häiringute mõju võetakse arvesse objekti sisendisse mõjuva häiringuga, s.t. häiring liidetakse regulaatori poolt avaldatava juhttoimega objekti sisendil. Häiring f tekitab uues püsiolukorras objekti väljundsuuruse muutuse: yf = kof Lineaarse või lineariseeritud reguleerimisobjekti väljundsuuruse summaarne hälve on osahälvete summa: y = y+yf = kRkoy0+kof
õigustavateks. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavate normidega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 4. ÕIGUSSÜSTEEM 4.1. ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina. Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nim õigussüsteemiks. 13 Õiguse alused Õigussüsteemi sees eristatakse kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormirühmi, mida nim õigusharudeks. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa
annaabi.ee 
