viskoossusest tänu 4 lühikesele takistusele Sele 9.4 - Takistuse ristlõikepindalad konstantse suurusega takistustele 91 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Reguleeritavate takistuste korral sõltub Vedeliku viskoossusest sõltuvad takistid reguleerimiskarakteristik takistuse ristlõikest (sele 9.5). Sele 9.6 Mõlemasuunalise toimega takisti Vedelik juhitakse takistuskohta 3 takisti südamikus olevate kanalite 1 kaudu. Sele 9.5 Reguleerimiskarakteristikud Takistuskoht moodustub südamiku ja
nurksagedusega w (rad/s) järgmiselt: n = 60n = 60 w / 2p . 8 U 0 - U nom dU = × 100 % , (5) U nom kus U 0 on koormusvoolule I = 0 vastav klemmipinge. 3. Reguleerimiskarakteristik I e = f ( I ) näitab ergutusvoolu I e sõltuvust koormusvoolust I jääval klemmipingel U = const ja pöörlemiskiirusel n = const . Generaatori ekspluateerimisel on vaja kindlustada püsiv klemmipinge erinevate koormus- voolude puhul. Kuna koormusvool I on tihedalt seotud ankruvooluga I a , siis valemi (4) põhjal koormusvoolu kasvamisel klemmipinge langeb. Jäävat klemmipinget on võimalik säilitada ergutusvoolu I e muutmisega. Ergutusvoolu saab muuta kas käsitsi või
vee voolu · Ühik: oom (George Ohmi auks), kirjutatakse tähega oomega. Sümbol: R. Markeerimine, värvikood. 1 oom on üsna väike suurus aga oleneb kuskohas (elektriliin, võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest · Reguleeritav takisti: potensiomeeter või trimmer · Logaritmiline, lineaarne reguleerimiskarakteristik · Ühendusviisid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 9 Värvikood ja tähistus Nominaalid R33 0.33 oomi 2R2 2.2 oomi 470R 470 oomi 1K2 1.2K oomi 22K 22K oomi 22K2 22.2K oomi 4M7 4.7M oomi Standartse 5% täpsusega rea 1s dekaadis on sellised väärtused:
ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb tõusvast madalamal, mis seletub masina magnetringi jääkmagnetismi suure- nemisega tõusva haru ülesvõtmisel
·Näitab klemmipinge sõltuvust koormusvoolust erinevat tüüpi koormustel: 1)tegevkoormus (kõver 1); 2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Koormatakse kuni nimivooluni nimipingel ·Seejärel vähendatakse koormust järk järgult ·Klemmipinge tõuseb 1. ja 2. juhul kuna vähenevad pingelang ja ankureaktsiooni demagneetiv toime), 3. juhul langeb magneetiva toime nõrgenemine Reguleerimiskarakteristik (ie = f(I1), U1 = U1n = const, n1 = nn = const) ·Näitab, kuidas tuleb muuta generaatori ergutusvoolu koormuse muutumisel: 1)tegevkoormus (kõver 1); 2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Tegevkoormusel I tõustes U langeb, selle hoidmiseks on vaja tõsta ie-d ·Induktiivsel koormusel I tõustes U langeb järsemalt, on vaja suuremat ie-d
5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus-voolu, et klemmipinge
sirgjooneliselt edasi-tagasi. Väga täpselt võimaldab takistust seada kruvitakisti, mille liugur on sirgjooneliselt nihutatav käigukruvi pöörates. Kaksiktakistil on kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab juhtida eraldi, tandemtakisti mõlema süsteemi liugkontaktid on ühisel võllil või lükandliuguril. Potentsiomeetriga võib olla kokku ehitatud toiteahela lüliti. Reguleerimistunnusjoon ehk reguleerimiskarakteristik näitab liuguriviigu ja takistuskeha algusviigu vahelise takistuse sõltuvust liuguri pöördenurgast (pöördtakisteil) või takistuse sõltuvust liuguri kaugusest lükandtakisti algusviigust. See sõltuvus võib olla lineaarne, logaritmiline või antilogaritmiline. 28. Varistor, selle kasutamine. Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatudpingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid jatsinkoksiid.
Pinge väärtust koormusel muudetakse türistoride avamishetke reguleerimisega faasijuhtimise põhimõttel. Suletavate pooljuhtventiilide puhul saab vahelduvpingeregulaatori juhtimiseks kasutada pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet. Kolmefaasiline vahelduvpingeregulaator (joonis 4.27, b) koosneb kolmest ühefaasilisest regulaatorist. Kasutatavatest skeemidest on enam levinud W3C regulaatori skeem. Kui koormuse keskpunkt on ühendatud neutraaljuhiga N, on kolmefaasilise pingeregulaatori reguleerimiskarakteristik identne ühefaasilise vahelduvpingeregulaatori omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole, peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis tunduvalt halvendab reguleerimisomadusi. N ~U L N L1 ~3 U1 L2 L3 α α α α
elektritrellide, pesumasinate, tolmuimejate jms universaalmootoritega ajamite kiiruse reguleerimiseks. Samuti kasutatakse vahelduvpingeregulaatoreid valgustuse reguleerimiseks. Vahelduvpingeregulaatorite peamiseks rakenduseks võimsates ajamites on sujuvkäivitid [4]. Kolmefaasiline vahelduvpingeregulaator (vt. Joonis 7.3) koosneb kolmest ühefaasilisest regulaatorist. Kui koormuse keskpunkt on ühendatud neutraaljuhiga N, on kolmefaasilise pingeregulaatori reguleerimiskarakteristik identne ühefaasilise vaheldupingeregulaatori omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole (tihti mootoritel seda ei olegi), peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis halvendab tunduvalt reguleerimisomadusi. Mõningaid kolmefaasilisi vahelduvpingeregulaatoreid juhitakse ainult kahe faasi muutmisega ning kolmas ühendatakse otse võrku. Sellisel juhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et