jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni Välismõju on olemas, sest linnakodanik Säre ei ole linnavalitsuse ametnik välismõju puudumisel: halduse siseakt vastasel juhul analüüs jätkub IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping VI. Üld- või üksikregulatsioon? 1. Konkreetne adressaat (adressaadid) 2. Üldkorraldus
kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni välismõju puudumisel: halduse siseakt ei saa kaevata selle peale. IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping. VI. Üld- või üksikregulatsioon? 1. Konkreetne adressaat (adressaatid) 2. Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni välismõju puudumisel: halduse siseakt ei saa kaevata selle peale. IV. Regulatiivsus 1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping. VI. Üld- või üksikregulatsioon? 1. Konkreetne adressaat (adressaatid) 2. Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine
tahteavalduse või tahteavalduste selgitus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele (tegevusetus pole haldusakt, haldusaktiks on aga haldusakti andmisest keeldumine). Õiguslikud tagajärjed seisnevad selles, et luua, muuta või tühistada õigusi ja/või kohustusi või neid siduvalt kindlaks määrata; tal on pretseptiivne iseloom. Haldusaktiga teostatakse avalikku võimu. Tema regulatiivsuse tagatiseks on avalik võim. Seetõttu on ka aktis sisalduvad ettekirjutused kohustuslikud. Haldusakte antakse täidesaatva riigivõimu teostamisel. ta reguleerib üksikjuhtumeid. Legislatiivaktid sisaldavad õigusnorme, mis reguleerivad abstraktsel hulgal juhtumeid. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ja ta on suunatud individualiseeritud subjektile. Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja
aktsepteeritud käsitlusel. Haldusakti tunnused on: 1) tal on regulatiivne iseloom. Reguleerimine on õiguslikult siduv korraldus, tahteavalduse või tahteavalduste selgitus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Õiguslikud tagajärjed seisnevad selles, et luua, muuta või tühistada õigusi ja/või kohustusi või neid siduvalt kindlaks määrata; 2) tal on pretseptiivne iseloom. Haldusaktiga teostatakse avalikku võimu. Tema regulatiivsuse tagatiseks on avalik võim. Seetõttu on ka aktis sisalduvad ettekirjutused kohustuslikud. Haldusaktiga teostatakse materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni ja teda sooritatakse avaliku õiguse, täpsemalt öeldes haldusõiguse valdkonnas; 3) ta reguleerib üksikjuhtumeid. See on materiaalselt mõistetud haldusakti üks olulisemaid tunnuseid, mis võimaldab teda eristada legislatiivaktidest. Viimased sisaldavad õigusnorme, mis reguleerivad abstraktsel hulgal juhtumeid. Haldusakt
aktsepteeritud käsitlusel. Haldusakti tunnused on: 1) tal on regulatiivne iseloom. Reguleerimine on õiguslikult siduv korraldus, tahteavalduse või tahteavalduste selgitus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele. Õiguslikud tagajärjed seisnevad selles, et luua, muuta või tühistada õigusi ja/või kohustusi või neid siduvalt kindlaks määrata; 2) tal on pretseptiivne iseloom. Haldusaktiga teostatakse avalikku võimu. Tema regulatiivsuse tagatiseks on avalik võim. Seetõttu on ka aktis sisalduvad ettekirjutused kohustuslikud. Haldusaktiga teostatakse materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni ja teda sooritatakse avaliku õiguse, täpsemalt öeldes haldusõiguse valdkonnas; 3) ta reguleerib üksikjuhtumeid. See on materiaalselt mõistetud haldusakti üks olulisemaid tunnuseid, mis võimaldab teda eristada legislatiivaktidest. Viimased sisaldavad õigusnorme, mis reguleerivad abstraktsel hulgal juhtumeid. Haldusakt
annaabi.ee 
