ning dokumente Deltas. Mina, kui personalispetsialist puutun kokku ka ametijuhenditega (nii käskkirjas kui ka ametijuhendis), pean pöörama tähelepanu nendes sisalduvas infos riigisaladuse registreerimise ja haldamise kohta, et need oleksid kindlasti ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. Praeguse seisuga ei tohi olla Päästeameti kodulehel üleval paljude teenistujate ametijuhendite käskkirju, sest osade riigisaladusega tegelevate teenistujate ametijuhendites on kirjas riigisaladuse registripidamine või muu ülesanne RS-ga seotud. Kui dokumendiregistris on näha need ametijuhendid, siis saab väga lihtsalt teenistujad ja ametikohad omavahel kokku viia ning on põhimõtteliselt üldsusele teada, et mis ülesannetes (riigisaladuse mõistes) keegi on. Oman ise täielikku riigisaladuse luba, mille saamiseks pidin läbima julgeolekukontrolli ja saama juurdepääsuloa. Julgeoleku kontrolli tegi julgeolekuasutus Kaitsepolitseiamet.
perioodil kaks korda suurem vähenemine: kogu IdaVirumaa rahvastik vähenes 4% võrra. Põlevkivimaardla linnaelanikkond vähenes keskmisest enam Jõhvis ja Kiviõlis. Valdadest tõstatub olulise elanikkonna vähenemisega (18%) esile Lüganuse vald. Joonis 1. Rahvastiku vähenemine IdaVirumaal 20002006 [1] Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid Indias elab 2008. aasta andmete põhjal 1,1 miljardit inimest. Indias sünnib iga päev 42 000 last ja meditsiiniline registripidamine on nõrgal järjel. Osade hinnangute põhjal jõuab India rahvaarv järgmise 50 aastaga 1,5 miljardini ja edestab Hiinat, kui rahvastikukasvu ei õnnestu pidurdada (India rahvaarv jõudis miljardini aastal 2000. Kui hetkel elab maailmas üle 6 miljardi inimese, siis 2050. aastaks eeltatakse elanike arvu Maal tõusnud juba 9,3 miljardi inimeseni ning 99 % kõigist rahvaarvu tõusudest leiab aset vaesemates riikides, samas kui arenenud riikide rahvastik väheneb aeglaselt, aga kindlalt (2050
pärimisregistri pidamine. Pärimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta.(http://www.just.ee/et/eesmargid- tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister) Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, peaks seeläbi registripidamine ning andmevahetus senisest veelgi operatiivsem olema. Tehtud muudatused peavad tagama ka paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.21 Notarite Koda haldab ka notariaalsete dokumentide säilitamiseks 17 NK vahekohtu reglement 18 NK vahekohtu reglement 19 notar.ee 20 notar.ee 21 notar.ee 5
järeldada, et Eestis tehti kinnistusraamatusüsteemi loomisel selline valik, mis paremini võiks toetada tsiviilkäivet (AÕS § 58). Mida tihedamalt on materiaalne ja formaalne kinnistusraamatuõigus seotud ning mida rohkem materiaalõiguslikke eeldusi realiseerub registrikande kaudu, seda suuremaid nõudeid registrile püstitatakse. Üksnes riiklikult peetav, samas sõltumatu, selgelt raamatu õigsuse tagamisele suunatud registripidamine saab parimana kindlustada käivet. Kinnistusraamatust kui registripidamise kõige kaugemale arenenud vormist ja kindlast mõistest saab rääkida seega vaid Kesk-Euroopa õiguskordades. Kinnistusraamat ja kinnisvararegister ei ole sünonüümid. Tuleb nõustuda, et valikute tegemisel ei olnud kiire poliitilise tellimuse täitmise tingimustes tegelikult aega analüüsida eri süsteemide eeliseid.
Registriosakonna töökorraldus on reguleeritud justiitsministri 28.08.2002 määrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukorras (RTL 2002, 103, 1558). Teistes riikides on registripidaja osas kolm põhimõtteliselt lahendust. Enamuses Mandri- Euroopa riikides on samaselt Eestiga kohturegistrid (nt Saksamaal, Prantsusmaal ja enamikes Ida-Euroopa riikides). Mõnedes riikides peab registrit haldusasutus (nt Suurbritannia, Soome, Rootsi, ka Eesti enne 1927 aastat). Samuti on mõnedes riikides registripidamine antud hoopis kolmandatele isikutele (nt Hollandis teeb seda kaubandus- tööstuskoda, sama oli ka Eestis aastatel 1927-40. Kohtuvõimu ja haldusvõimu poolt peetavate registrite erinevus on eelkõige erineval tasemel andmete kontroll haldusvõimu poolt peetavates registrites kontrollitakse eelkõige avalduste ja dokumentide olemasolu, kohturegistrites toimub enne kannete tegemist kande aluseks olevate asjaolude