Peamiseks EL-i impordiartikliks on põllumajandustooted. Keskeltläbi 21% EL-i imporditud põllumajandustoodetest tuleb Mercosurist. Selle moodustavad ennekõike soja, õliseemned, kohv, apelsinimahl, tubakas, liha, puuvili ja pähklid. Lisaks impordib EL veel energiat, masinaid, transpordivahendite toormeid, kemikaale ja tekstiilitooteid. EL on suurim investor Mercosuri riikidesse. Lepinguline baas EL-i ja Mercosuri suhteid reguleerib EL-Mercosuri regioonidevahelise koostöö raamleping, mis allkirjastati 1995. aastal. Leping sätestab kolm peamist valdkonda: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandusküsimused. Raamlepingu peamiseks eesmärgiks on sõlmida pikemas perspektiivis EL-i ja Mercosuri vaheline assotsiatsioonileping. Alates 2000. aasta juunikuust peavad EL ja Mercosur läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Läbirääkimised on väga laiaulatuslikud, hõlmates kaupade
NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin. Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst välja. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna
Mihhail Gorbatsovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Venemaa juht Boriss Jeltsin 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi
Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse "Demokraatlik Venemaa" kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda. Boriss Jeltsin Venemaa juhina 29
Liidule suuruselt kolmas kaubanduspartner ning Euroopa Liit on suurim investor Kagu- Aasias. Eesti välisminister Urmas Paet on osalenud samuti Euroopa Liidu ja ASEANi vahelistel välisministrite kohtumistel ning tõdeb, et Eesti pooldab igati võimalikult väheste piirangutega kaubandust ELi ja Kagu-Aasia riikide vahel, et suurendada vastastikust majanduslikku avatust. Paeti sõnul on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu- Aasia riikide vahel. Lõppeesmärk on regioonidevahelise Euroopa Liidu ja ASEANi vabakaubanduslepingu sõlmimine. Eesti huvides on suhete tihendamine Kagu-Aasia riikidega, seda nii poliitiliste kui majandussuhete osas. Euroopa Liidu ja ASEANi riikide vahelised kokkulepped loovad selleks head eeldused. Eesti toetab Paeti sõnul integratsiooni jätkumist ASEANi riikide vahel. 2015. aastal loodav ASEANi majandusühendus moodustaks ühtse turu ja tootmisvõimsusega majanduspiirkonna, kus elab 600 miljonit inimest ning SKP on 1,8 triljonit USA dollarit.
annaabi.ee 
