Maailmapanga kaart kujutab tänapäeva maailma majandusarengu ebaühtlust.(vaesemad:Aasia ja Aafrika riigid)Mida väiksem on rahvuslik kogutoodang seda armetum on selle riigi sotsiaalvaldkond. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Üldtunnustatud põhimõtete hulka ,mille alusel saavad areneda maade edasi viivad suhted,kuuluvad vastastikune lugupidamine ,üksteise siseasjadesse mittesekkumine. Võrdsus ja koostöö Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Praegu on Eestil esindused rohkem ,kui 50 välisriigis,teised riigid tunnustavad Eestit. Schengen Schengeni lepingu eesmärk: isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis. Praktikas tähendab see, et lepinguga ühinenud riikide sisepiiridel ei toimu piirikontrolli ning kontrolli vähenemisest tulenevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi vähendatakse
ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks algatajaid oli eesti päritoluga jurist Friedrich Martens. Esimese maailmasõja järel loodi Rahvasteliit, Teise maailmasõja järel loodi ÜRO, mis päris ka Haagi kohtu. Tänapäeval on tähtsaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liidu, Briti Rahvaste Ühenduse, SRÜ jne raames). Vt Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses
Vähemtähtsate kokkulepete puhul piisab valitsuse- või riigipeapoolsest kinnitusest. Jõustunud lepingud registreeritakse ÜROs ja avaldatakse siseriiklikult (Eestis Riigi Teataja II osas). Igal suveräänsel riigil on teatavatel juhtudel õigus ka lepinguid tühistada ehk denonsseerida. Eesti põhiseaduse järgi kehtivad siseriikliku seaduse ja riigikogus ratifitseeritud lepingu vastuolu korral välislepingu sätted. 2. Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid. 2.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) vt. õpik lk.195 Teise maailmasõja puhkemine diskrediteeris Rahvasteliidu lõplikult. Maailma poliitilistes ringkondades jõuti järeldusele, et Rahvasteliidu asemel on vaja asutada uus organisatsioon. Pärast mitu aastat kestnud ettevalmistusi jõuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ingl United Nations UN) asutamiseni. 26 . juunil 1945 kirjutasid 51 riiki San Franciscos alla ÜRO põhikirjale.
Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerumist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE Diplomaatilise suhtluse vormid, rahvusvaheline õigus ja rahvusvahelised lepingud.Rahvus- vahelised konfliktid ja nende lahendamise viisid. Välisministeeriumi ülesanded. Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid: ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, NATO. Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Rahvusvahelises suhtluses osalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat riigivõimu. Seda võib teha de facto või de jure vormis. Diplomaatilise tunnustamise järel ei pea teineteise pealinnades tingimata esindusi avama. Riikidena võidakse tunnustada ka pagulasvalitsusi või oma iseseisvuse eest võitlevate rahvaste organisatsioone.
Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerimist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE Diplomaatilise suhtluse vormid, rahvusvaheline õigus ja rahvusvahelised lepingud. Rahvus- vahelised konfliktid ja nende lahendamise viisid. Välisministeeriumi ülesanded. Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid: ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liit, NATO. Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Rahvusvahelises suhtluses osalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat riigivõimu. Seda võib teha de facto või de jure vormis. Diplomaatilise tunnustamise järel ei pea teineteise pealinnades tingimata esindusi avama. Riikidena võidakse tunnustada ka pagulasvalitsusi või oma iseseisvuse eest võitlevate rahvaste organisatsioone.
annaabi.ee 
