Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu
Metalli võre sõlmpunktides on positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad vabas olekus elektronid (sellest tulenevad metalli omadused).elektrongaas ümbritseb positiivseid ioone ja neil pole kindlat sidet üksikute ioonidega. Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine). Reaktsiooni nimetatakse plahvatuseks, kui reaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreaktsioon ühe ja sama aine sees nng redoksreaktsioon
Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu
Haigestuvad peamiselt kahesuvised karpkalad suve teisel poolel, mil vee temperatuur on kõrge ja füto planktonit rikkalikult (suurendab vee pHd). Haiged kalad muutuvad loiuks, hoiduvad veepinna lähedusse ja söövad halvasti. Lõpused kaotavad normaalse värvuse, on turses, limased ja kaetud õhukese valge katuga. Haiguse arenedes lõpuselehekeste tipud paksenevad ja lõpusekaas ei sulgu enam tihedalt. Haiguse läbipõdenud kaladel lõpuselehed hiljem regenereeruvad. Haiguse alguses esineb neerude turse, hiljem nad suurenevad ja muutuvad kohevaks. Maks on hele ja vahel kollane. Haigust diagnoositakse kliinilise pildi ja tiigi hüdrokeemiliste näitajate alusel. Eestis on lõpusenekroosi esinenud mitmes kalamajandis soojadel suvedel peamiselt kahesuvistel karpkaladel suure paigutustiheduse ja intensiivse söötmise korral. Ravi eesmärgil kasutatakse kloorlupja samas annuses kolm päeva järgemööda ja vajaduse korral korratakse seda nädala möödudes
säilitavad oma funktsiooni, taastades kahjustunud koed (nt maksa regeneratsioon). Kui üks maksasagar eemaldada, teised proportsionaalselt suurenevad säilitades organi mahu ehkki puuduolevat sagarat ei taastata 80 Regeneratsioon lamelasel: Lamelased võivad paljuneda aseksuaalselt pooldumise teel, mille käigus eralduvad eesmine (pea) ja tagumine (saba) osa, mis regenereeruvad kaheks geneetiliselt identseks lameussiks Kui lamelast lõigata tükkideks vastavalt kehatelgedele, siis need tükid on võimelised regenereeruma uuteks originaaliga võrreldavateks lameussideks kõigest mõne päevaga Ulatuslik regeneratsioonvõime on võimalik tänu pluripotentsetele (võimelised diferentseeruma ükskõik milliseks lamelase rakutüübiks) neoblastidele (20-20% rakkudest) Neoblastid paiknevad üle kogu lamelase keha ja on valmis
annaabi.ee 
