sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained? Kuidas nende ainete voolu juhtkudedes (taimes) liikumise suuna järgi nimetatakse? Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16
Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed.
inimese organismis on 1000-1500 g Ca. Ca moodustab 99% luudest ja hammastest. Ülesanded: luude ja hammaste koostises struktuurkomponendina, mõjutab lihaste ja närvide erutatavust, mõjutab membraanide läbilaskvust, osaleb vere hüübimisprotsessis hüübimisfaktorina. · Magneesium 500kg lehma organismis on 200-300 g Mg, 70kg inimese organismis on 20-28 g Mg. Ülesanded: osaleb fermentatiivsetes protsessides, rakkude regeneratsioonis, hapniku utiliseerimises, glükolüüsis, pidurdub närvierutuse ülekannet (kuraaresarnane toime), laiendab veresooni, soodustab fibrinolüüsi. · Kloor 70kg inimese organismis on 100g Cl. On peamine plasma anioon, osaleb membraanipotentsiaali tekkes. · Vesinikkarbonaat tasakaalustab muutused anioonide sisalduses, on puhversüsteemiks. · Fosfaat 70kg inimese organismis on 500-800 g fosfaati;
Homogeenses põhikoes peaksid rakud olema 14-tahksed kehad, kuid see ideaalkuju on tegelikkuses harvaesinev. Tahud puutuvad kokku naaberrakkude tahkudega, rakud on erineva suurusega, mistõttu enamasti on tahkusid 10-16. Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm). Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim.Funktsioonist lähtudes eristatakse järgmisi põhikoe liike. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Ometigi ei anna kloroplastide esinemine alust nimetata seda klorenhüümiks, sest fotosüntees pole sellise koe põhiülesandeks.
Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata keskkonnamuutustest. Rakkude arengupotentside ahenemine on pöördumatu. Seda määravad rakutüübide omased epigeneetilised muutused. IPS rakud: somaatilised rakud, muudetud pluripotentseteks pluripotentsust määravate geenidega. Rakkude transdiferentseerimine: täiskasvanud somaatiliste rakkude vahetu muutmine teiseks rakutüübiks ilma
Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad. Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi. Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll– fotosüntees Jaguneb sammaskoeks ja kobekoeks Säilituspõhikude – varuainete ladustamine Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk.
(Eelnealt oli ta ajastule omaselt püüdnud tabada haiguste seost geograafiliste jms tunnustega.) Vaesuse ja haiguse korrelatsioon oli leitud, sellest aga tehti vale järeldus. Koos oma nn mõttekaalsastega (nn Parti d´hygiene Villerme oli 1829. aastal hakanud välja andma esimest hügieeniajakirja Annales d'hygiene, "partei" koondus selle ümber), arvas Villerme 1820.- 1840. aastatel, et lahendus probleemile seisneb nö "moraalses regeneratsioonis". Tööandjad pidanuksid oma töötajatele õpetama "elukombeid", mitte riik tegelema tervishoiuküsimuste lahendamisiega. Andes aru, et vaesed võivad kalduda sotsialismi leeri (ja seda kardeti), soovitas Villerme neile kristliku väärtusõpetuse tutvustamist. Vaesuse põhjust nähti vaestes enestes (mõnes mõttes terapeutilise nihilismi poliitiline analoog). Tegelikult tõid ka Villerme mõtted kaasa muutusi riigi poliitikas, nt keelati Prantsusmaal 1841 laste töö vabrikutes.