· Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi. Kui nende erinevus on suurem lubatavast veast, siis tehakse ka kolmas mõõtmine ja seejärel otsustatakse, milline mõõtmine oli vale. Jämedat viga sisaldav mõõtetulemus peab olema õigeaegselt avastatud ja kõrvaldatud järgnevatest arvutustest. 23. Tasandamise tingimused 24. Joone pikkuse mõõtmine
väiksema süstemaatilise veaga tulemused täpsemaks. Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi. Kui nende erinevus on suurem lubatavast veast, siis tehakse ka kolmas mõõtmine ja seejärel otsustatakse, milline mõõtmine oli vale. Jämedat viga sisaldav mõõtetulemus peab olema õigeaegselt avastatud ja kõrvaldatud järgnevatest arvutustest. 23. Tasandamise tingimused 24. Joone pikkuse mõõtmine
Astronoomiline refraktsioon: Taevakehade asukoha ja suuruse muutumine refraktsiooni tõttu Taevakehad tunduvad horisondist kõrgemal, kui nad oleks atmosfääri puudumisel Roheline kiir: Tekib kohe peale päikese loojangut või vahetult enne päikese tõusu Roheline täpp päikese (kuu) ketta ülapiiril Kestab paar sekundit Nähtav eriti ookeanil Miraaž: Aluspinnalähedane refraktsioon, miraaž Refraktsioonist tingitud eseme kujutise tekkimine Esemega samal ajal või eseme aseme on nähtav selle eseme sama suur, suurem, väiksem, ümberpööratud või mitmekordne kujutis Tekib aluspinnalähedaste õhukihtide tavapärasest erinevast temperatuurijaotusest põhjustatud valguskiire kõverdumisest Alumine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme all Õhu tihedus kõrgusega kasvab Ülemine miraaž – eseme kujutis on tegeliku eseme kohal
K lg 1 100 Logiõiend määratakse mõõtmiilil Näiva horisondi kaugus Kasutades Pytagorase teoreemi saame silmapiiri kauguse valemi: De 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka
K lg =1 + 100 Logiõiend määratakse mõõtmiilil Näiva horisondi kaugus Kasutades Pytagorase teoreemi saame silmapiiri kauguse valemi: De = 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka
baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius.
peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle kehtestatud täpsusnõuetele sulgemisvigade lubatavad suurused. Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine. Süstemaatilised vead on väiksed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja
annaabi.ee 
