nimetatakse täielikuks sisepeegelduseks. Peegeldunud ja murdunud kiire intensiivsus sõltub langemisnurgast . Langemisnurga kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb. Täieliku sisepeegelduse korral on murdunud kiire intensiivsus võrdne nulliga. Valemist 2 on näha, et piirnurk P sõltub keskkondade suhtelisest murdumisnäitajast: n1 = n12 n2 Mõõtes P , saame arvutada murdumisnäitaja n12. Sellel põhinebki murdumisnäitaja määramine refraktomeetriga. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Refraktomeetri ehitus Refraktomeetri optiline skeem on esitatud joonisel 49. Valgusallikast (1) tulev valgus suunatakse läbi kondensori (2) täisnurksetele prismadele (P1) ja (P2), mille vahele on kantud õhuke kiht uuritavat vedelikku. P1- -valgustusprismaks P2 -mõõteprismaks
0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 0.434 Q1, J 5091.600 0.432 Ga*Xa 0.025788 Gl*Xl 0.02628 kasutegur 0.5672 kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga Tabel 3. Katseandmed Lahuse kontsentratsioon % Aeg, min 4.2 0 14.6 5 10 15 20 25
n1 n12 n2 Valemist 2 on näha, et piirnurk βP sõltub keskkondade suhtelisest murdumisnäitajast: Mõõtes βP , saame arvutada murdumisnäitaja n12. Sellel põhinebki murdumisnäitaja määramine refraktomeetriga. Refraktomeetri ehitus Valgusallikast tulev valgus suunatakse läbi kondensori täisnurksetele prismadele ja, mille vahele on kantud õhuke kiht uuritavat vedelikku. Selleks, et valgus tungiks vedelikku kõikvõimalikes suundades, on valgustusprisma alumine tahk mateeritud. Valgustusprisma materjal ja murdumisnäitaja ei ole oluline. Mõõteprisma on valmistatud suure murdumisnäitajaga klaasist ja teda kasutatakse mõõtmisel etalonina. Mõõteprisma ülemine pind on hästi poleeritud.
Temperatuur vannis, 0C 53 °C Keeduklaasi mass, kg 0,223 kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml 700 ml Suhkur + vesi keeduklaasis, kg 0,941 kg Lahuse temperatuur, 0C Kolvi mass, kg NR. 11 0,252 kg / 0,896kg Kolvi mass, kg NR. 21 0,276 kg / 0,351kg Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine refraktomeetriga Lahus Murdumisnäitaja Lahuse kontsentratsioon, % (Tabelist IX) Alglahus 1,340 4,9 Lõpplahus 1,341 5,5 Tabel 3. Katseandmed Aeg, Arvesti Jahutusvee Jahutusvee Veekulu, Auru T1, T2, 0 0
28. Mida nim absoluutseks murdumisnäitajaks? Absoluutseks murdumisnäitajaks nim antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes. 29. Mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes. 30. Milles seisneb absoluutse murdumisnäitaja füüsikaline sisu? Absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda erineb valguse kiirus antud keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. Murdumisnäitajad määratakse refraktomeetriga. Tabelites antakse murdumisnäitajad tavaliselt kollase valguse jaoks. 31. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 32. Osata kujutada valguskiirte käiku valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse koskkonda. Joonis. Seaduspärasus. 33. Mida nim valguse täielikuks peegeldumiseks? Joonis. Valguse täielikuks peegelduseks nim
Nimetada vähemalt 2 põhjust. Toimub vaakumi all, sest see alandab keemistemperatuuri ( peab olema alla 70 kraadi). 1) Soojusenergia kokkuhoid 2) Temperatuuri mõju kvaliteedi langusele on väiksem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. Määratakse tiheduse kaudu (laktodensimeetriga) valguse murdumisnäitaja kaudu (refraktomeetriga). 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesisaldus tootes tõusnud. 17. Miks ei ületa steriliseeritud kondenspiima kuivainesisaldus tavaliselt 30%? Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade 18. Selgitada homogeniseerimise vajadust steriliseeritud kondenspiima tootmisel (2 põhjust).
o Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) o Saab kasutada protsessides kus lõikekiirus on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, kammlõikamine, jne) Jahutusvedeliku hindamine (emulsioon) o Kontsentratsioon – iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses, ühik on %, vees lahustuvates jahutusvedelikel on kontsentratsioon tähtsaim parameeter, kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 0 – 3% on liiga väike: tulenevad probleemid on korrusioon ja teriku eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 3 – 5% on paras. 5 – 10% on liiga kõrge: tulenevad probleemid on naha lööve, vaht ja lihvketta rasvumine. Lahendused tulenevad vähendades kontsentratsiooni. o pH tase < 8,5 – on madal, probleemid ja lahendused sama, mis 0 – 3%
Loksuta anumat 20 sek ja lase 3 min seista. 3. Võrdle tulemust värvikaardiga (Pilt 9). Kui testitava vee karbonaatkaredus on üle 14 dKH, siis on vajalik lisada 2 mõõtelusikat pulbrit. Testitulemused on antud ühikus ppm, lämmastikusisalduse arvutamiseks korruta tulemus 0,3ga või vaata originaaljuhendi tabelit. Pilt 9 . NO3 testi värvikaart (http://www.google.ee/imgres) 2.2.2.6. Tiheduse mõõtmine Mereakvaariumites on vaja ka vee tihedust mõõta. Seda mõõdetakse refraktomeetriga. Tihedus peab jääma 1.022 ja 1,025 vahele ( riffakvaariumites 1.024-1.025). Kui tihedus peaks olema normist suurem, tuleb süsteemist osa vett ära võtta ning mage vesi asemele panna, et 16 soolsust alla saada. Kui aga on normist vähem, tuleb süsteemi vette lisada soola juurde ja seejärel uuest mõõta. 2.3. Kalade toitmine Kalu toidetakse kaupluses üks kord päevas. Enamasti hommikuti
Murdumisnäitaja võrdub lainete levimiskiiruse suhtega kahes keskkonnas. Tähistus n. Kus n murdumisnäitaja alfa- langemisnrk beta murdumisnurk v1 lainete levimise kiirus esimeses kkonnas v2 lainete levimise kiirus teises kkonnas Valguse üleminekul tihedamast kkonnast hõredamasse on murdumisnurk beta lahgemisnurgast alfa suurem, ülemiekul hõredamast tihedamasse väiksem. Valguse murdumise intensiivsust mõõdetakse refraktomeetriga. Kasutatakse kriitilise nurga printsiibi (krit nurk nurk, millest alates toimub täielik sisepeegeldus). Esimene prisma pind on vedelikuga kokkupluutekohalt matistatud. Matistatud pind tekitab intensiivse sisepeegelduse, millest tuleneb okulaari vaateväljas tume ala, vedelikukihi läbinud refrakteerunud kiired tekitavad vaateväljas heleda ala. Hele ja tume ala on eraldatud terava eraldusjoonega. Mida suurem on vedeliku
Salitsüülhape tõkestab putukatest põhjustatud herbivooriat. 9. Milliseid meetodeid kasutades on võimalik hinnata taimede veereziimi parameetreid (nt õhulõhede juhtivus, veepotentsiaal, ksüleemivoolu kiirus)? CO2 ja veeauru kontsentratsiooni mõõtmiseks - Infrapuna-gaasianalüsaator. Ksüleemivoolu intensiivsuse mõõtmiseks – nt Dynagage sensorid, mis töötavad tüve soojusbilansi meetodil. Veepotentsiaali - refraktomeetriga Organismide gaasivahetuse (CO2, veeaur, NOx) mõõtmiseks on olemas erinevat tüüpi kambrid koos gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi mõõtmisega ja ilma) Õhutemperatuuri mõõtmiseks - Psühhromeetrid koosnevad kahest elavhõbeda termomeetrist nn. kuivast- ja pidevalt niisutatavast märjast termomeetrist, milledest esimesega mõõdetakse õhutemperatuuri ja teisega õhuniiskust.
annaabi.ee 
