- eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus - toetavad madalaid makse - sots. Baasiks on esindada keskklassi ja kõrgklassi - liberaalide parteid tekkisid 18-19 saj. - 20 saj. 20 dateks taandus nende võim Konservatiivne ideoloogia: - tekkis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal - sarnane liberaalsele ideoloogiale - riigi, ühiskonna arendamisel olla ettevaatlik - läbimõeldud reformid - pol
talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele
Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute teel ellu viima. Reforme tehakse enamasti ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia rahumeelselt ja kavakindlalt ning selle üheks vägivaldsete kokkupõrgeteni senise režiimi tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult toetajatega ning riigipöörde või selle katseni. taandumine. Ühiskonna muutumine on keeruline protsess, mille käigus kombineeruvad enamasti revolutsiooniline rahulolematus ja reformimeelsus. Näiteks Eesti iseseisvuse taastamise perioodil oli nii meeleavaldusi ja teravat vastasseisu okupatsioonivõimu toetajatega kui ka toonaste poliitikute algatusi ühiskonna demokratiseerumiseks. Vägivald suudeti siiski vältida ja seetõttu on Eesti iseseisvuse taastamist nimetatud ka rahumeelseks, ka nn laulvaks revolutsiooniks. Siirdeühiskonna probleemid: Siirdeühiskonna periood võib olla problemaatiline ja tekitada vastuseisu, sest muutused ei
pärast. Siseministeeriumil oli koostatud tüüppõhikiri, mis oli kasutuses nii Eestis kui ka Lätis. Aleksander II reformidega hakkas ühiskond muutuma. Sellel perioodil võib näha tsiviilühiskonna kujunemise algeid. Ühiskondlik elukorraldus tugevneb. V LOENG // 03.11.08 ISEVALITSUSE REFORMID JA VASTUREFORMID · Isevalitsuse reformimeelsus ja konservatiivsus · Venemaa reformiprotsesside üldiseloomustus · Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti · Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on isevalitsuse eksisteerimiseks vajalik ka ühiskonna uuenemine, reformide teostamine
Norra sisepoliitika ja demokraatia areng Radikaalseim teerajaja põhjamaades: demokraatlik Eidsvolli põhiseadus (1814) koos parandustega. Mh majandusprobleemide tõttu purunes esialgne talurahva ja eliidi (ametnikud ja majandustegelased) omavaheline liit, nende rühmade omavaheline pinge. Eliidi hulgas 2 voolu: konservatiivsed patrioodid = jäik põhiseaduslik konservatism/liberaalse põhiseadusliku suuna pooldajad= reformimeelsus. Norras võisid poliitiline nationalism ja kultuurinatsionalism areneda teineteisest lahus! Rahvaesinduse tasandid Norras: Üleriiklik tasand Kahekojaline parlament , kogunes iga kolmas aasta. Täisealisteste meestest hääleõigus 45%: lisaks vaja anda vanne põhiseadusele, esimeses voorus valiti valijamehed, kes omakorda valisid saadikud maakonniti. Esialgne tulemus: ametnikkond on parlamendis üleesindatud, talurahvas alaesindatud. Kohaliku omavalitsuse tasand
Selle väljaandega astus Tallinn eestikeelse ajakirjanduse ajalukku. Ühtlasi oli see pidevalt ilmuva eestikeelse ajalehe vahetu eelkäija. Revalsche Zeitung 1860-62 (toimetaja), toimetas ka siseuudiste osa, astudes välja talurahva huvide kaitseks. Tõlkis peamiselt vene lehtedest. 1862 a läks ajaleht Eestimaa Rüütelkonna eeltsensuuri ja kontrolli alla ning Russow lahkus toimetusest. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Uue tsaari Aleksander II reformimeelsus lubas 1857 Liivimaa pinnal välja andma hakata lausa kahte ajalehte: Perno Postimees ja Tallorahwa Postimees. (Lähemalt vt õpik "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed".) 1860. aastate lõpul, mil Eestis ilmus kaks eestikeelset ajalehte ja 1 lisaleht, oli eesti ajakirjanduses üks elukutseline ajakirjanik J. V. Jannsen, teised tegid ajalehte muu tegevuse kõrvalt. 1870. aastate lõpuks oli eestikeelsete väljaannete arv mitmekordistunud (8 ajalehte, 1
annaabi.ee 
