kontsentratsiooniga proovis Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine 85. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile, st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu Valideerimise olulisimateks vahenditeks on referentsmaterjalid laboritevahelised võrdlusmõõtmised. Referentsmaterjalid on reaalseid proove imiteerivad objektid, milles vastavate analüütide sisaldused on usaldusväärselt teada (veidi lihtsustatud definitsioon) Laboritevahelised võrdlusmõõtmised on selliselt korraldatud mõõtmised, kus erinevad laborid analüüsivad sama koostisega proove ja seejärel võrreldakse nende tulemusi
8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 33. Valideerimine. Valideerimine (validation) on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile (fitness for purpose), st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on • referentsmaterjalid • laboritevahelised võrdlusmõõtmised 34. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) (limit of detection, LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) (limit of quantitation, LoQ) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. 35
elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgiks, st kas ta sobib analüüsi tegemiseks. Valideerimise olulisemad vahendid on: Referentsmaterjalid reaalseid proove imiteerivad objektid, kus sisaldused on teada Laboritevahelised võrdlusmõõtmised erinevad laborid analüüsivad sama proove ja siis võrreldakse tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb teiste omadest, on ilmselt saanud vale tulemuse. 98. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Sest enamikanalüüsiaparaate töötavad lahustega, mitte reaalsete objektidega. Proov tuleb teha aparaadile sobivaks. Proovi ettevalmistuseks kas eemaldatakse segavad
elemineerimine; Eraldamine või modifikaatorite lisamine; Kalibreerimisproovide või lahuste valmistamine; Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine; Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. 97. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgiks, st kas ta sobib analüüsi tegemiseks. Valideerimise olulisemad vahendid on: Referentsmaterjalid reaalseid proove imiteerivad objektid, kus sisaldused on teada Laboritevahelised võrdlusmõõtmised erinevad laborid analüüsivad sama proove ja siis võrreldakse tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb teiste omadest, on ilmselt saanud vale tulemuse. 98. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Sest enamikanalüüsiaparaate töötavad lahustega, mitte reaalsete objektidega. Proov tuleb teha aparaadile sobivaks
konsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 71. Valideerimine. Valideerimine (validation) on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile (fitness for purpose), st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. 72. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on · referentsmaterjalid · laboritevahelised võrdlusmõõtmised 73. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) on vahim analuudi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel voimalik usaldusvaarselt detekteerida ja identifitseerida. Maaramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analuudi sisaldus proovis, mida antud metoodika voimaldab usaldusvaarselt kvantitatiivselt maarata. 74. Saagis, täpsused, tundlikkus jne.
kontsentratsiooniga proovis 10. Tulemuse arvutamine ja usaldusväärsuse hindamine 58. Valideerimine. Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu 59. Nimetage ja iseloomustage valideerimise olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 60. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata; madalaima
proovis Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine 95. Valideerimine. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile, st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on referentsmaterjalid ning laboritevahelised võrdlusmõõtmised. Referentsmaterjalid on reaalseid proove imiteerivad objektid, milledes vastavate analüütide sisaldused on usaldusväärselt teada Laboritevahelised võrdlusmõõtmised on selliselt korraldatud mõõtmised, kus erinevad laborid analüüsivad sama koostisega proove ja seejärel võrreldakse nende tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb ülejäänud laborite tulemustest, on tõenäoliselt saanud ebakorrektse tulemuse 96. Metoodika avastamis- ja määramispiirid.
jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 49. valideerimine- protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu .Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 50. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt tuvastada. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud katse võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline madalate sisalduste määramise metoodikatele. Näiteks mõne “keelatud” või “ebasoovitava”
10. Tulemuse arvutamine ja usaldusväärsuse hindamine 72. Valideerimine. Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu . 73. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on 1)referentsmaterjalid 2)laboritevahelised võrdlusmõõtmised 74. Metoodika avastamis- ja. määramispiirid. AVASTAMISPIIR - detekteerimispiir, vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik detekteerida ja identifitseerida; eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele (keelatud/soovimatud ained) MÄÄRAMISPIIR - kvantiseerimispiir, madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga võimalik
Meetodi/ metoodika karakteristikud: selektiivsus, täpsus, õigsus, avastamispiir, määramispiir, lineaarsus, kapriissus, kiirus, vajalik proovi suurus. Metoodika täpsuse all võib mõelda summaarset täpsust või kordustäpsust. Tõesus on metoodika omadus anda tõelisele väärtusele lähedasi tulemusi. Metoodika tõesust iseloomustab süstemaatiline viga. Kogu viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust veast. Kordustäpsust väljendatakse tihti standardhälbe kaudu. Referentsmaterjalid, laboritevahelised võrdlusmõõtmised. Tundlikkust väljendatakse tihti kalibreerimisgraafiku tõusu abil. I don't want to know the answers, I don't need to understand Kapriissus iseloomustab metoodika tundlikkust metoodika parameetrite väikeste muutuste suhtes. Robustsus väljendab kapriissust, ainult teisest suunast vaadatuna. 7. Analüüsimetoodika vastavus analüüsi eesmärgile. Tooge näiteid.
7) Proovi omaduse mõõtmine 8) Tulemuse arvutamine 9) Tulemuse usaldatavuse hindamine 71. Valideerimine. + 72. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. Eesmärgile vastavus määratletakse metoodika headust iseloomustavate parameetrite kaudu. Valideerimise olulisimateks vahenditeks on: Referentsmaterjalid ( reference materials ) - reaalseid proove imiteerivad objektid, milledes vastavate analüütide sisaldused on usaldusväärselt teada (veidi lihtsustatud definitsioon) Laboritevahelised võrdlusmõõtmised (interlaboratory comparison measurements) - selliselt korraldatud mõõtmised, kus erinevad laborid analüüsivad sama koostisega proove ja seejärel võrreldakse nende tulemusi. Labor, kelle tulemus oluliselt erineb ülejäänud laborite tulemustest, on
annaabi.ee 
