Orientatsioon pikale perioodile Orientatsioon lühiperioodile Visioon Instruktsioon Keskendumine "miks?" Keskendumine "kuidas?" Oskavad suunata Kalduvad kontrollima Oskavad asju lihtsustada Meeldib keerukus Kasutavad intuitsiooni Toetuvad loogikale Vaatavad laialt, näevad ühiskondlikke probleeme Hõivatud ametimuredega Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline ·Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur) ·Arendab järgijatest liidreid ·Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele ·Muudatuste vajalikkuses motiveerimine ·Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele
Vaatavad laialt, näevad ühiskondlikke probleeme Hõivatud ametimuredega Liider ·Visionaarsus ·Strateegilise suuna taju ·Energilisus, initsiatiivikus ·Enda erilisuse tajumine ja kasutamine ·Kindlameelne empaatia ·Sotsiaalne tundlikkus ·Enda nõrkuste valikuline näitamine Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid (E. Berne) Primaarne liider loob ja muudab kaanoneid. Euhemeriseerimine jumalike omaduste lisamine. Mida pikem ajaline distants, seda jumalikum Vastutav liider front man, vastutab kõrgemalseisva võimu ees Tegevliider teeb olulisi otsuseid, ka "mees tagatoas" Psühholoogiline liider kõige mõjukam, võib olla ka vastutav või tegevliider Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele
1. Käitumisviisi rõhutamine. 2. Käitumise lihtsustumine. 3. Agressiivsuse vallandumine. 4. Masendus ja käegalöömine. 5. Aktiivsuse taastumine. Skeem võimaldab paremini mõista, mis toimub sõneluse või olmekonflikti ajal, aga ka seda, kuidas üöetatakse leinaperiood või elatakse läbi abielu lahutamise protsessi. Motivatsiooni kujunemise problem(problema formirovanija motivacii) Välise motivatsiooni tekkes mängib kaasa inimeste sotsiaalsest keskkonnast sõltuvuse määr, Referentne sõltuvus tekib siis,kui inimene võtab kuulekalt üle väikerühma vüi sotsiaalse kihi hoiakud, väärtuskujutlused, käitumismallid, lootes sel kombel elus lahedamalt hakkama saada ja kiiremini edu saavutada. Informatsioonilise sõltuvuse põhjustab vajadus saada teiste inimeste käest endale hädavajalikku teavet. Sõltuvust põhjustab ka tahtmatu või tahtlik alluvus suurt võimu omavale isikule või instantsile.
lauset tõlkida mõnda teise keelde. Keelel on järgmised omadused, mida psühholoogia peab oskama kirjeldada: 29 1. keel on kreatiivne - selles on võimalik väljendada midagi uut, mida varem pole väljendatud; 2. keel on hästi struktureeritud - keel on üles ehitatud eri tasandi ühikutest, mis kombineerudes loovad uusi ühikuid; 3. keel on mõtestatud - iga väljend keeles kannab mingit mõtet; 4. keel on referentne e millelegi viitav - kirjeldab asju ning sündmusi ümbritsevas maailmas; 5. keel on interpersonaalne - mõeldud kommunikatsiooniks inimeste vahel ja seega on temasse kätketud suhtlemise printsiibid. Tänu sümbolite sõnade ja märkide kasutamisele on võimalik inimeste omavaheline suhtlemine(Allik&Rauk 2007). Keel on häälikuil põhinev semantiliste e tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks
sünnitaks nõudlusnivoo, on vaja piisavalt tugevat tegutsemismotiivi ja pingutamist tulemuse saavutamisel (spikerdamisel näiteks loetakse edu õnnestumiseks ja heast tulemusest hoolimata ei tekita see eduelamust). Eduelamust ei teki ka siis, kui konkreetses ühiskonnas või grupis on teised edunormid (kui kaaslaste hulgas on popid mitte targad ja head lapsed, vaid need, kes üleastumiste või riietusega silma paistavad). Inimene arvestab selle grupi edunorme, kuhu kuuluvaks ta end peab (referentne grupp) (Pinn 1975). Et eduelamus ei kustuks ja lapse nõudlikkus enda suhtes ei alaneks, peab iga järgmine töö sisaldama sel määral uut, et ta on selle võimeline omandama ning tööga hakkama saama. Järkjärguline raskuse tõstmine peab arvestama konkreetse isiku võimete dünaamikat. Eneseaustus ja alaväärsus Eneseaustust ei tuleks segi ajada isekusega. Kõrge eneseaustus tähendab, et inimene austab
annaabi.ee 
