Referaat Neptuun

Kaseleht, Ariana

Referaat "Neptuun" (1)

5 VÄGA HEA

Tallinna Sikupilli Keskkool
4. klass
Ariana Kaseleht
Neptuun
Tiia Kaunis
Tallinn 2009
Sisukord
Avastamine 4
Neptuuni andmed 5
Neptuuni kaaslased ja rõngad 6
Triton 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest.
Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min.
Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan , Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem.
Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.
Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop.

Avastamine

Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes.
Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis.
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks.
Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.

Neptuuni andmed

Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast . Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. All on toodu strateegilised andmed Neptuuni kohta:
Diameeter :
49 532 km (ekvatoriaalne)
Mass:
1,0243×1026 kg (17,147 Maa massi)
Ligikaudne läbimõõt:
49 572 km
Atmosfääri temperatuur:
–214°C
Ööpäev:
16 tundi ja 7 minutit
Aasta pikkus:
164,8 Maa aastat
Kaaslaste arv:
8
Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis. Voyager'i kohtumise ajal, oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik lõunapoolkeral. Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis. Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga . Selle tõeline olemus jääb saladuseks.
1994. aasta HST Neptuuni vaatlused näitasid, et Suur Tume Laik on kadunud! Ta on kas lihtsalt hajunud või parajasti maskeeritud teiste atmosfääri aspektide poolt. Mõned kuud hiljem avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel.

Neptuuni kaaslased ja rõngad

Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton. Triitonist räägitakse lähemalt järgmises peatükis.
All järgnevalt on ära toodud kõik Neptuuni 8 kaslast:

Naiad , kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Galatea , kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Larissa , kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Proteus , kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal.
Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal.
Halimede , kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km.
Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km.
Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km.
Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km.
Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km.

Ka neptuunil on rõngad. Maapealt vaadates nad nägid välja nagu poolkaared. Kuid lähema uurimise tulemustel saadi teada et need on tumedad terviklikud rõngad heledamate laikudega. Ühe rõnga välimus oli eriti huvitav see oli veidra põimunud välimusega. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty , Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle.

Triton

Tritoni täpsustatud diameeter on 2760 kilomeetrit. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Tritonil on temperatuur -236 kraadi mis on veel madalam kui pluutol.Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas.
Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik.
Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun

http://www.annaabi.com/materjal-2574-neptuun

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html

Füüsika õpik 9. klassile lk.112 (tabel)

http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
2

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 45 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ariana Kaseleht Õppematerjali autor

Aitasin selle teha oma 4. klassis õpiival tütrel. Referaat sisaldab kõike mida netist on võimalik Neptuuni kohta leida, samuti on kasutatud 9. kl. Füüsikaõpikut.

neptuun referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Neptuun

............................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet Neptuunist. Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 milj. Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on 220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. 3 Avastuslugu

Füüsika

doc

Neptuun

Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine

Astronoomia

docx

Neptuun

Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel.

Astronoomia ja astroloogia

doc

Neptuun

Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine

Füüsika

doc

Neptuun

......4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga

Füüsika

doc

Neptuun

Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni

Füüsika

pptx

Neptuuni esitlus

Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi

Füüsika

docx

Neptuun(referaat)

järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989.aastal. Mõõtmed, asukoht, iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest on umbes 4,5 miljardit kilomeetrit ja planeedi pöörlemisaeg on 16 h ja 7 min. Mõõtmetelt on Neptuun üsna lähedane Uraanile ja ka välimuse poolest on need sarnased. Neptuun on Maast suurem nii massilt kui ka ruumalalt. Juba esimesed ülesvõtted näitasid, et Neptuuni atmosfäär on väga tormiline. Neptuun on gaasiline planeet ja nagu tüüpilistel gaasilistel planeetidel, on Neptuunil tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Sinise

Astronoomia ja astroloogia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (1)

Ariana Kaseleht: Materjalist oli kindlasti vägapalju abi, sest kirjutasime ise samal teemal referaati ja hea oli kellekagi võrelda ja mõne huvitava märkusegi leidsime.

15:33 16-04-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk