• Harlow' isiklik elu oli keeruline. Ta abiellus Clara Mearsiga 1932. aastal. Clara, olles üks esimesi lapsi üle 150 IQ-ga, keda Terman uuris. Vahepeal nad lahutasid ja Harlowil oli teine naine kes suri vähki ja siis läksid nad läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega • Uuringute kaudu avastas Harlow, et ahvid, kellega ta töötas, lõid strateegiaid katsetes osaledes. Harlow nimetas seda õppima õppimiseks. • Harlow arendas katseid edasi uurides reesusahvide käitumist tundmatute objektidega tutvumisel ning leidis, et ahvid vajasid aeg-ajalt midagi, mille külge toetust ja julgustust otsides klammerduda. • Harlow järeldas oma uuringutest, et imetamine ja füüsiline kontakt on vastsündinu varases arengus ja ema- lapse sideme loomisel äärmiselt oluline. Ta kutsus oma eksperimente armastuse uurimiseks. Tänan kuulamast!
kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. Inimese arengu seletamiseks kasutas Bowlby mõningaid psühholoog Harlow' ideid. Nimelt uuris Harlow emaliku hoolitsuse puudumise mõju reesusahvide peal. Harlow' järgi on ema armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel
· Lastekodud · Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Kui kiindumussuhe puudub · Harlow ja reesusahvid Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud Puuduvad mängulised oskused Puudub oskus vastata agressioonile Stereotüüpiad ja autoagressiivsus Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada) · Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta? · Mineviku muutmine reesusahvide näitel Mängukaaslased Teine laps · Mineviku muutmine inimeste näitel Lastekodu lapsed hooldekodu naistega · Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid Lasteaia mõju · Laste kognitiivsele arengule Lapsed saavutavad koolis rohkem · Seotusele vanematega Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993) · Oluline on see, millises lasteaias laps käib
Ravi ja profülaktika. • Üleüldise esinemise tõttu viiruse levikut ja infitseerumist piirata ei saa. Hospitaliseeritud patsiendid tuleks aga isoleerida. • Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub, suremus ja surevus tulenevad dehüdratatsioonist ja elektrolüütide ja happe-leelis- tasakaalu häiretest. • Vaktsiini arendamine on prioriteetne laste kaitsmiseks. Eksperimentaalsed vaktsiinid kasutavad reesusahvide ja Nebraska vasikate kõhulahtisuse viiruste tekitajaid – nad ei põhjusta inimesel haigust, aga võivad tekitada kaitse. Inimkatsetes on nõrgestatud elusvaktsiinid ja reassorteeritud lehma-inimese viirus. Aga on võimalik, et need ei kaitse kõigi serotüüpide eest. Viirused mõmm :) 05/06 Prioonid Struktuur.
Puudub oskus vastata agressioonile, on autoagressiivsed (hakkavad endale liiga tegema), ka stereotüüpiad. Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasti soetada). Inimestele lisandub sellisel juhul kognitiivne mahajäämus: mõistus ja taiplikus ei saa arenenda. Kas varase deprivatsiooni mõju saab muuta? Titadega koos õpitakse mängimine selgeks. 29 Mineviku muutmine reesusahvide näitel: mängukaaslased, teine laps. Mineviku muutmine inimeste näitel: lastekodu lapsed hooldekodu naistega. Oluline pole, et inimene oleks väga tark, haritud ehk kvaliteetaeg lapsega, vaid oluline võib ka olla lihtsalt oma inimese olemasolu, et saaks lapse areng toimuda. Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid. Lasteaia mõju. Oluline laste kognitiivsele arengule, juhul kui saadakse täiskasvanu poolt
Koetükike peenestatakse kääridega steriilsetes tingimustes, töödeldakse proteolüütilise ensüümi (tavaliselt trüpsiini) lahusega ja saadud rakkude suspensioon külvatakse klaasile erilistes lamedates kolbides – madratsites. Külvatud rakud moodustavad madratsi pinnal kasvu, mis diploidsete kromosoomidega rakkude puhul on kontakt-inhibeerimisfenomeni tõttu ühekihiline. Tuntumateks primaarkultuurideks on reesusahvide neerukultuur (pRMK) ja inimese loote neerukultuur (pHEK). • Diploidsed rakukultuurid ehk rakutüved. Saadakse normaalse kromosoomide garnituuriga primaarkultuurist. Kindel toitelahuse koostis ja ümberkülvide regulaarsus (50–100) tagavad koekultuuri säilimise. Esindajateks on inimese loote kopsude fibroblastid MRC-5 ja WI-38. • Püsikultuurid ehk rakuliinid koosnevad polüploidsetest rakkudest (üksikute
annaabi.ee 
