Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises
oli inglismaa ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tol ajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogemata sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Eestis valatakse tina aastavahetusel , see pidi head õnne tooma . Kasutatud kirjandus : ,,EE 9" ; H.Karik ;,, Üldine Keemia" , www.annaabi.com
kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist, muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga
Sest metallid loovutavad oma aatomite väliskihi elektrone. 18. Kuidas saab muuta reaktsiooni kiirust? Selgita. Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega, 19. Koosta võrrandid. Leia redutseerija ja oksüdeerija. (Kas reaktsioon toimub, tasakaalusta) 0 0 IV -II C + O2 → C O2 0 IV 0 C→C o-a kasvas, C oksüdeerus, on redutseerija 0 -II 0 O→O o-a vähenes, O redutseerus, on oksüdeerija 20. Protsendi ülesanded. Arvuta raua protsendiline sisaldus Fe2O3 ühendis Fe2O3 Mr(Fe2O3)=112+48=160 Aatommass ümardatult Fe: P=112∙100:160=70% O: P=48∙100:160=30% Vastus: Selles aines on 70% rauda
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE
annaabi.ee 
