Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes
püruvaadi kinaas, püruvaadidehüdrogenaasi kompleks, püruvaadi transkarboksülaas või-de, polünukleotiidi kinaas, ketolaas. 4. Vastake järgmistele hingamisahela I kompleksi funktsiooni kasitlevatele küsimustele: a) Kus paikneb eukarüootses rakus hingamisahela I kompleks. b) Millised kofaktorid kuuluvad hingamisahela I kompleksi struktuuri. c) Mis on kompleksis I oksüdeeritav substraat. d) Mis on kompleksis I redutseeritav substraati. 5. Millised järgmestest vaidetest on korrektsed: a) Ornitiin on koensüüm. b) Ensüüm. c) Katabolismi jääkprodukt. d) Aminohape. 6. Milline teodud reaktsioonidest ei ole vajalik pentoosfosfaadi rajas. a) Ribuloos-5-fosfaat Riboos-5-fosfaat. b) Ksüloos-5-fosfaat+ riboos-5-fosfaat Sedoheptuloos-7- fosfaat+glütseraldehüüd-3-fosfaat. c) Ribuloos-5-fosfaat+ glütseraldehüüd-3-fosfaat Sedoheptuloos-7-fosfaat.
Turingi masina määramispiirkond on sisendite hulk, mille puhul see TM peatub. See hulk ei ole määratud. 27 Ülesannete redutseeritavus. KV keelte ühesuse mittelahenduvus. Ülesannete lahenduvuse üle otsustamiseks kasutasime nende taandamist ülesannetele, mille lahenduvus on teada. Olgu A ja B ülesanded. Öeldakse, et ülesanne A on reduseeritav ülesandele B, kui B iga lahendus annab lahenduse ka A-le. DEF: Keel A on m-redutseeritav keelele B, mida tähistatakse A <=m B, kui leidub selline arvutatav funktsioon f : Σ* → Σ*, nii et iga w ∈ Σ* korral w ∈ A f (w) ∈ B. Teoreem: Kui A on redutseeritav B-le ja hulk B on lahenduv, siis hulk A on lahenduv. T: Kui M on B karakteristlikku funktsiooni realiseeriv TM (B on seega lahenduv) ja f: A → B redutseeriv f, siis hulga A karakteristliku funktsiooni leidmiseks peab etteantud sõne w jaoks arvutama f(w) ja panema selle M-i sisendiks
Õendusfilosoof Steven D. Edwardsi sõnul: „Ma ei saa eales kogeda maailma täpselt samast positsioonist kui teine inimene.“ Elu narratiivse käsitlemisega on seotud „narratiivne mõistmine“ - püüd mõista, miks see inimene käitub just teatud moel ja mitte teisiti. See mõistmispüüd püüab näha seoseid isiku käitumise, tema enesearusaama ja eluplaani vahel. Narratiivne mõistmine pole redutseeritav inimbioloogiale, vaid peab arvestama ka mentaalseid nähtusi (motivatsioon, tahe, kavatsused, mõtestamine jne). Arvestades vaid bioloogilisi omadusi, on võimalik uurida nt kanakarja, aga mitte inimeste käitumist. Rakendusvõimalusi õenduses Kuna tervis ja haigus pole lahutatavad inimese enda arusaamadest nende kohta, arvestades tema elukäsitlust ja -plaane, siis on narratiivsel lähenemisel oma selge roll ka meditsiinis. Narratiivsest mõistmisest on abi inimeste mõistmisel
) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev kivisrakkudega kest seemne ümber, mürgised ja ülised kaitseained lehtedel ja viljakestadel, ogad, astlad ja karvad. Seega taimede söödavus oleneb suuresti sellest, milliseid kaitsemehhanisme sellel ei ole. 16.Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. Oli 25.05.18 eksamis Mürkained. Redutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku populatsiooni taimedest osad hakkavad lehtede vigastamisel (söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine. Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide
Selleks pakub võimaluse ratsionaalne juriidiline argumentatsioon (diskurss). See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur.
Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused. Kui teooria T on taandatav teooriale T*, siis peab iga T primitiivse predikaadi M jaoks leiduma sillaseadus kujul M ↔ N, mis esitab M’ga sama ekstensiooniga predikaadi N teoorias T*. Sillaseadused esitavad iga taandatava teooria omaduste kohta omaduse alusteooria valdkonnas. St, et taandatava teooria klassifikatsioon hülmatakse alusteooria poolt ning iga omadus M on taandatud omadusele
Selleks pakub võimaluse ratsionaalne juriidiline argumentatsioon (diskurss). See on üks praktilise ratsionaalse diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on:
annaabi.ee 
