Õhus tekib neile oksiidikiht, mis taksitab õhuhapniku ja vee juurdepääsu. 1-autosi,masinaid, metallkonstruktsioone jpm. Kaitseb, kuni kiht on terve. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 2- näiteks rauapinda nikli või kroomikihiga, 3-laevakerede, suurte seadmete korral. (protektor- ja katoodkaitse) ühendatakse kaitset vajavale metallikerele protektor ehk sellest aktiivsem metall ja siis kõik oksüdeerumis- ja redutseerimisreaktsioonid on protektoriga. 4-inhibiitorite (reaktsiooni kiiruse alandajate) lisamine korrosioonikeskkonnale
Endotermiline reaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne, süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Eksotermiline reaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne, süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustamine on alati eksotermiline protsess. Redoksreaktsioonid- on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksütatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest redutseerija ja teine oksüdeerija. ATP- universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus.
Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Termodünaamika I seadus (Energia jäävuse seadus) energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium
Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Termodünaamika I seadus (Energia jäävuse seadus) energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust Redoksreaktsioonid oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Energia saamine ja kasutamine rakkudes Kasutatakse: rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides, rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil, mitmetes liikumisprotsessides ATP on energiarikas, millesse salvestatakse lagundamisprotsessides vabanenud energia ATP-sse salvestatud energiat kasutatakse hiljem sünteesiprotsessides Fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesi valgusstaadium
Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess · Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess · Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste muutub Oksüdatsiooniastme muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija ASSIMILATSIOONPROTSESSID ORGANISMIS Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
Endotermiline reaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Soojusefekt on positiivne. See tähendab seda , et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Eksotermiline reaktsioon – keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Soojusefekt on negatiivne. Tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Keemilise sideme moodustumine. Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid. Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste (oa.) muutub. Oa. muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija. Assimilatsiooniprotsessid organismis: 6CO2 + 12H2O -> C6H12O6 – 6H2O + 6O2 (kõige tähtsam assimilatsiooniprotsess). Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks; Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja
Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused
annaabi.ee 
