POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega, sündides on nad tähnilised. Täpid hajuvad 2-3 kuuselt, kuid kaovad alles talvel. Pojad ei ole ema juures, vaid lamavad põllul üksteisest 20 meetri kaugusel, sest kõrges murus ei ole neid näha. Ema käib neid aeg-ajalt imetamas, paari kuu pärast söövad nad juba rohttaimi. Mõnikord imetab emasloom neid lausa talveni. Looduses elavad nad tavaliselt 7-8 aastaseks, harva 10 aastaseks. Sageli redutavad talled põllutaimestikus ja seetõttu jäävad töömasinate alla. VAENLASED Metskits on oluline jahiuluk, tema arvukust talvise lisasöötmise, kiskjate arvu piiramise ja küttimisega reguleerida. Metskitse suurimad vaenlased on ilves ja hunt, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad. Sokkusid võib küttida 1.juunist 30.novembrini ning kitsi ja tallesid 1.septembrist 30.novembrini. Eesti aladel on olnud metskitsed vahelduva arvukusega 10 000 aastat. Haruldane oli ta meil 18. Ja 19. sajandil.
haiglasse vaatama. Asi korraldatakse ära, kuid peale kohtumist vanaemaga poiss põgeneb. Siinkohal jooksevad kaks lugu kokku. Jan ja Silver on ehitanud endale puuonni, milles mõnusalt aega veedavad. Ükskord sinna minnes leiavad nad sealt kellegi eest. Nad jooksevad ruttu kõrvalmajas elava politseiniku juurde, kutsuvad selle kohale ja ise jäävad tema maja juurde. Varsti jookseb keegi metsast välja politseinik tema kannul. Lauahunniku taga redutavad Jan ja Silver panevad põgenikule jala ette ja päästavad päeva. Nagu hiljem selgub oligi põgenik see sama poiss kes noortevanglast põgens. Rain saab varsti vanglast välja ja kõik on normaalselt.
pageda. Nad kolivad Impivaara mäenõlvale, kuhu ehitavad uue maja. Majaga juhtub aga õnnetus õhel jõuluõhtul joovad vennad end täis ja maja põleb maha. Seitse venda pagevad tagasi oma endisesse Toukola tallu, kus nad kevadeni elavad. Kevadel naasevad nad Impivaarale ning ehitavad uue maja ja alustavad uut elu. Kuid elu toob neile aina uusi katsumusi. Ühel päeval lähevad nad jahile ning satuvad vastamisi Virtola härra härgadega, kelle eest nad kividele pagevad ja mitu päeva redutavad. Lõpuks otsustavad nad enda naha päästmiseks härjad maha lasta, millega toovad kaasa Viertola härra suure pahameele, kes lubab nad kohtusse anda. Poisid leiavad konfliktile lahenduse nad otsustavad Viertola härrale võla viljas tagasi maksta ning asuvad tegelema põlluharimisega. Ehkki põlluharimine edenes külmade tõttu väga visalt, saavad nad lõpuks võla tasutud. Ühel päeval toimub vendade elus aga suur muutus. Nimelt tuleb linnast nimismees neile
Tal õnnestub sealt läbipekstuna põgeneda. Tallinnasse oma korterisse jõuab ka Marta, kes räägib Taavile ta pere ärasõidust Soome. Mees paraneb Marta korteris, muretseb endale uued dokumendid ja kohtub oma võitluskaaslastega kesklinnas kombinaadis. Maal tahavad mehed organiseerida oma algatusliku valveteenistuse, aga Matsu Juhan arvab, et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha. Taavil ei õnnestu põgeneda ja ta hoidub eemale ka Kungla tänava kombinaadist, sest need nõupidamised tunduvad talle mõttetud. Ta töötab tselloloosi vabrikus ja paberite järgi on Karl Heidak. Taas kombinaadis käies, kuuleb Taavi kadunud meestest, kes võivad NKVD kätte sattunud olla. Sõjaväest põgenenud Võllamäe Jaagu lollakas poeg Reku muuda külarahva jaoks ohutud laaned ohtlikuks, seal end peites
Eesner: Nõukogude võim on küllalt tugev, et vigadele ausalt silma vaadata-. Me sammume kindlalt kommunismile, kogu inimkonna helgele tulevikule. LOL Lk 137-8 VIIES TANTS Taavet Aniluik sõidab koju, tema kauaoodatud päev. Kaheksa aastat oli ära. Tol korral lahkus sõjaväeauto kastis. Poeg oli Saksa sõjaväes, vend põgenes Rootsi. Eesner oli see, kes käskis ilmtingimata Taaveti ärasaadetavate nimekirja lisada. Ei tahtnud end varjata, sest see ei käinud tema arusaamistega kokku; redutavad vargad, mõrtsukad jm odav inimpraht. Ei tahtnud tegemisi virtina hooleks jätta, eelkõige harjumatusest ja uhkusest. Kes teab, vbla siin Varsametsa serves ongi ta ainuarmsam koht, sest siin lehvib veel ähmane mälestus ammusurnud naisest ja ajast, mida tagantjärele võib pidada õnnelikuks. Tanumapihlakad on vanad, puud hädised nagu üksijäänud inimesed, tee on rohtunud. Kõik jätab mõnevõrra hüljatud mulje. Ukse ees tabalukk (??)
tugev kivim. Tehtud on ka pronksist tööriistu. Neist linnadest on leitud ka huvitavaid kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid
annaabi.ee 
