Selles faasis on võimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karüotüüpi. Anafaas - Tsentromeeridega seostud käävniidid lühenevad, mistõttu tütarkromatiidid eralduvad üksteisest ja liiguvad raku pooluste suunas ning replikatsioonil tekkinud DNA molekulid eralduvad üksteisest. Telofaas - Kaob mitoosikääv, kromosoomid despiraliseeruvad, tekib tuumake ja tuumamembraan. Kromosoomid meioosis Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo-loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, s.o geneetilise materjali vahetus homoloogsete
Selleks, et valtida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni kaigus valja kujunenud meioos. Meioosi tagajarjel vaheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist uks kromosoom. Ka DNA sisaldus vaheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele jargnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult uks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri
perspermatogoonidest peale sündi Tsütoplasma sillad - struktuurid, millega jäävad arenevad sugurakud üksteisega seotuks; spermide puhul jäävad alles kuni haploidsete spermatiidide moodustumiseni; läbi nende toimub mitmete ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad sünkroonselt küpsevad kohordid Primaarsed spermatotsüüdid – spermatotsüüdid mis liiguvad meioosi Sekundaarsed spermatotsüüdid - primaarsete spermatotsüütide meiootilisel jagunemisel e reduktsioonjagunemisel tekkivad spermatotsüüdid; teevad läbi meioos II jagunemise, tekivad haploidsed ümarad spermatiidid ehk tütarrakud. Spermatiidid (ümarad, piklikud) - ümarad tekivad peale sekundaarsete spermatotsüütide meioos II-te, ümaratest omakorda tekivad piklikud spermatiidid spermatogeneesi lõppstaadiumis e spermiogeneesis Spermid - spermatiidi transformeerumisel saadavad rakud, mis on liikumisvõimelised ning omavad vibureid
Selleks, et vältida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni käigus välja kujunenud meioos. Meioosi tagajärjel väheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist üks kromosoom. Ka DNA sisaldus väheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele järgnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult üks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homo- loogsed kromosoomid jaotatakse tütarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. 16 Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sügoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jälle diploidne organism
üle.Mehe Y-kromosoom seevastu ei ole suuteline X-kromosoomis asuva "haige" geeni toimet üle kaaluma ja seetõttu haigus saab avalduda. Pooled naissoost loodetest jäävad haiguse kandjaks, pooled meessoost loodetest haigestuvad. Näide: veritsustõbi (hemofiilia A). 34 Kromosoomide arvuanomaaliad Levinumad kromosomaalsed anomaaliad tekivad juhuslikult (sporaadiliselt) nn. reduktsioonjagunemisel (vt. eespool ptk. "Viljastumine"). Kui seejuures üks kromosoomipaar ei jagune ja selline sugurakk ühineb normaalse sugurakuga, saadakse 47 kromosoomiga rakk, milles ühes kromosoomide paaris leidub lisakromosoom (nn. trisoomia). Sageli on trisoomia varase heidendi põhjuseks. Tavaliseim on trisoomia 21. kromosoomipaaris, mis viib mongolismi e. Downi tõve tekkele. Kuna tegemist on väikese kromosoomiga, jääb loode enamasti elama.
annaabi.ee 
