Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasi kasutatakse ka tehnikas, siin on mõned näited: Gaasipliit tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapnikujuurdepääsu tõttu. Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks. Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani. Butaani kasutamisel on vaja ka reduktorit rõhu vähendamiseks, kuna butaan balloonis on kõrge rõhu all. Tuli süüdatakse tikkude või tulemasinaga. Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld. Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga
tagasivooluklapist, mida hoiab lahti läbivoolav gaas. Klapp sulgub kohe, kui põletisse tekib sama suur rõhk kui see on voolikus. Kui vasturõhk alaneb, avaneb samas klapp uuesti. Tagsilöögi kaitsmed kinnitatakse vahetult põleti käepidemele. Tagasilöögi kaitse (SAFE-GUARD-4). Antud seade omab rõhutundlikku funktsiooni, mille tulemusel peatub gaasivool rõhulöögi korral, millega on tagatud veel suurem ohutus. Tagasilöögi kaitse asetatakse vahetult peale reduktorit, kaitsmaks reduktorit ja gaasiballooni. Tagasilöögi kaitset on vaja ka propaani-hapniku põleti kasutamisel propaani regulaatori juures ja kuna hapnik suurendab põlemise kiirust, vajatakse tagasilöögi kaitset ka hapnikuregulaatorile. Antud seade on avatud, kui selle ülaosas olev roheline riba on nähtaval. Tagasilöök sulgeb seadeldise ja seejuures kaob roheline riba. Tööolukorda tagasiviimiseks tuleb tõsta musta nuppu, seejuures tuleb
6) 𝑥𝑙 10 Kuna töömasina võlli pöörlemissagedus jääb alla 1000 min-1, kasutatakse vastavalt juhendis toodud soovitusele suurema kiirusega asünkroonmootorit ja vaheülekannet, mis tagab tehnilise ja majandusliku otstarbekuse. Kuna projekteeritava rippvagoneti nõutud liikumiskiirus on 1,2 m/s, siis töömasinale sobiva kiiruse saavutamiseks kasutatakse reduktorit. Selle valimise eelduseks on töömasina vedava võlli pöörlemissageduse leidmine [1]: 𝜐 1,2 𝑛𝑡 = = = 1,273 s−1 , 2 ∙ 𝜋 ∙ 𝑅 2 ∙ 𝜋 ∙ 0,15 (4.7) kus 𝑛𝑡 on töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1; 𝜐 − tööorgani joonkiirus, m/s (1,2 m/s); 𝑅 − Trossi vedava trumli raadius, m (0,15 m).
Tugilaagri ülesanne on toetada sõuvõlli , võtta vastu sõukruvi tõmbe ja tõukejõud ja anda need edasi laeva kerele. Tugivõlliga võib olla ühendatud ka käsiajamiga või elektriline võllipeli Tugilaager võib asuda mootorist väljaspool või mootori sees . Reduktorülekandega võlliliinidel võib tugilaager asuda reduktori korpuses. Laevadel võimsate peamasinatega Ne > 20 tuhat kW asub peatugilaager väljapool mootorit ja reduktorit. See väldib võimaliku reduktori korpuse deformeerimise teljesuunalise pulseeriva tugijõujõu mõjul. Võlliliinidel kasutatakse põhiliselt ühekettalisi isetsentreeruvate tugipatjadega tugilaagrit. Telgjõud tugilaagri kettalt võtavad vastu tugipadjad ,mis kujutavad endast pronksist või terasest valmistatud segmente. Segmentide tugipind on üle valatud babiidiga. Edasi ja tagasi käigu jaoks on eraldi kahel pool tugiketast segmendid. Töötades edasi
Ergutajana kasutatakse alalisvoolugeneraatorit või alaldit. Kuni kuuekümnendate aastateni kasutati generaatorite ergutuseks põhiliselt põhigeneraatoriga samal võllil olevaid alalisvoolugeneraatoreid. Alalisvoolugeneraatori maksimaalne võimsus pöörlemiskiirusel 3000 p/min on 0,5 MW. Selline võimsus tagab vaid 100 - 150 MW turbogeneraatorite ergutuse. Ergutaja pöörlemiskiiruse vähendamine (kasutades reduktorit) võimaldab suurendada ergutaja võimsust kuni 3 MW-ni, seega põhigeneraatori võimsus kasvab kuni 300 MW-ni. Tänapäeval kasutatakse alalisvoolugeneraatoreid-ergutajaid vaid kuni 100 MW turbogeneraatorite ergutussüsteemides ning paljudes teistes ergutussüsteemides reservergutuse toiteallikana. Võimsate generaatorite ergutussüsteemides kasutatakse mittejuhitavaid või juhitavaid alaldeid. Kõrgsagedusergutajaga ja mittejuhitavate pooljuhtalalditega
4-kvadrandilist (rekuperatiivpidurdusega) ajamit, rrriļle jaoks on valitud tsükliliseks koot'nruseks sobivad pidurdustakistid. TavaĮiselt kasutatakse tõstemehhanisttlides reduktormootoritega ajameid, nriļle talitļus otl määratud rnaksinraalsagedusega "I0 HZ, kli fo5ķ;: 50 Hz ja .[,, ,nt eļcįį: .fn Ī?ļooįor: -50 Hz. Seejuures suureneb reduktori siserrdkiirus 1,4 korda ning rrõutava ''räljundkiiruse saarrriseks ttrleb kasutada ka vastava ülekandearwga reduktorit. Nendel tingirrrustel ei kaliarre ka mootori väherldatud väljatugevusega talitlusel (50...70 Hz) ajarni moment alla ninriväättust, sest sageduse suurenemisest tingitud rnomendi vähenernitte kompenseeritakse recluļctorj ülekarrdearvĮļ Suurencamise arvel. Vastupidi, sagedr"rstel 0...50 Hz saavutatakse momendi (sh. ka käivitusmomendi) 1,4-kordrre sttufetletnine. Eeliseks on ka tnootori jahutuse paranemine ja reguleerimispiirkorrna l,4-kordne suurenemine võrreldes ajarniga, rnilļe
annaabi.ee 
