Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik.
saab ROOMA, kuid FIRENZE Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu VÄRVIL ja loodusel. KOMPOSITSIOON ei ole paralleelne ega kolmnurkne, Vaid diagonaalselt viltu pidi sisse või mööda ristuvaid diagonaale-ANNAB SÜGAVUSE.
Samuti külgedel tugipiilar ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti selle ümbruses aetsev aeg. Erikujulised aknad.
Tänapäeval muuseum, kus võib imetleda Itaalia skulptuuri 17. ja 18.sajanditel. Kuulsad : 1) Tritoni purskkaev autor Giovanni Lorenzo Bernini; 2) Trevi purskkaev , keskel asub Okeanose figuur autor Nicolo Salvi. VENEETSIA: 1) Santa Maria della Salute ägedaim barokk-kirik Veneetsias, ehitati 1631 1633, arhitekt Baltassare Longheno. Tänuks katkust pääsemise eest; 2) Redentore kirik arhitekt Andrea Palladio ( 1508 1580 ), ehitati 1577 1592.
Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo
Donato Bramante. Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õuel Roomas (1502). Püha Peetri kiriku üldvaade Roomas. Varakristliku Püha Peetri basiilika läbilõige, selle kohale ehitatakse 16.saj. uus hoone. Peetri kiriku põhiplaan. Vasakul Donato Bramante, paremal Michelangelo. Michelangelo Buonarroti. Rooma Peetri kiriku kuppel. Püha Peetri kiriku kuppel Peetruse haua kohal. Püha Peetri kirik Vatikanis. Andrea Palladio (1508-1580). Lunastaja (Redentore) kirik Veneetsias. Andrea Palladio. San Giorgio kirik Veneetsias. San Giorgio kiriku fassaad. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas. Andrea Palladio. Villa Rotonda Vicenzas (põhiplaan). Kõrgrenessanssmaal ja skulptuur Itaalias. Kõrgrenessansi ajal saavutavad maal ja skulptuur oma täiuslikkuse: figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset kompositsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: Leonardo da Vinci Michelangelo
Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J. Sansovino itaalia kujur & arhitekt, San Marco raamatukogu. 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil
annaabi.ee 
