e) Viidates rahvusvahelisele lepingule kasutatakse võima¬luse korral algallikat (ametlik allikas, nt Saksamaa Bundasgesetzbfatt, Rootsi Svensk Författnigssamling, Soome Suomen Laki jm), kui autor on seda ka tõe- poolesl kasutanud. Kui see ei ole kättesaadav ning autor on kasutatud muud allikat, tuleb viidata sellele. Allikad tuuakse siiski ära õigusaktide loetelus, koon¬dades need omaette loetellu. Sama kehtib ka nii Eesti kui ka välismaiste seadus¬te ajalooliste redaktsioonide kohta. Rahvusvahelisele konventsioonile ja muule välislepingule, mille Riigikogu on ratifitseerinud, viidatakse Riigi Teataja kaudu nagu siseriiklikulegi õigusaktile (vnr-d 92-93) ning välislepingu nimetus esita¬takse eesti keeles. Kui Eesti ei ole välislepingut ratifitseerinud, viidatakse sellele nagu muulegi allikale. Näiteks: Das polnlsche Strafgezetzbuch. Kodeks kamy. Zweisprachlge Ausgabe. Freiburg: luscrlm 1998.
ulatuslik-5, kui ka lühendatud6 redaktsioonid on tõlgitud kaasaegse vene keelde. Selleks analüüsisi kirjutamiseks kasutatavad Russkaja Pravda säted ja üldiselt redaktsioonid on kasutatud ja hästi kättesaadavad nii tänapäevase venekeeles kui ka Vana Vene riigi keeles. Loomulik, et maailma ulatuses nii oluline allikas on tõlgitud ka muude keelde. Näitena võib tuua inglise keelde tõlgitud Vene Õiguse lühiredaktsioone.7 2. Olulisemate redaktsioonide analüüs 2.1 Lühiredaktsioon Russkaja pravda lühiredaktsioon I.A. Stratonovi8 järgi ja teiste ajaloo teadlaste järgi, terviklikuna ilmunud aastal umbes 1072 ning selles sisalduvad 6 nimekirju. Iseenesest koosneb ta 43 sätetest. Kuid enne lõpliku lühiredaktsiooni moodustamiseni eksisteeris sellele eelnev ,,Jaroslavi õigus", mis tekkis aastal 1016 või 1036 (teadlaste seas ei leia ühtset kokkuleppet). Selle õiguse sätete numbrid on 1-18. Aastaks 1072 ilmub nii öelda
kasvada. Suurte tõugude Ca ja P tasakaal peab olema paigas, et luud areneksid normaalselt. Enne toidu vahetamist tuleb arvestada koera vajadustega – väljas/õues, palju liigub, kuidas liigub, mis tõugu, kas kehakaal on OK, kas silm särab ja karv läigib? Anna seda, mis sobib! 8 9 4. VAJALIKUD SEADUSED NB! 9. dets. arvestus! Tiinused, jooksuajad, hormoonid, söötmine! Redaktsioonide võrdlemine RT-s. Vaata seaduste loengu slaide. 4.1. Loomakaitseseadus Kõik punktid ei pruugi olla reaalselt täidetavad või ka kvantitatiivselt kontrollitavad, kuid vajadusel saab neid kasutada probleemide lahendamiseks – kohad, mille kallal saab tähti närida. Kaitseb mitte looma eest, vaid inimese tegevuse eest – mitte karistada koera ründamise eest, vaid inimest koera lahti laskmise eest. Loom vs lemmikloom – lemmiklooma
optimeeritud äri/klietide vajadustest lähtuvalt. Tagada formaalsete protseduuride täitmine, sh. testimisel, DHLi haldamisel, varundamisel. CSF: 1. protsess on korratav, 2. arusaam ärimõjudest olemas 3. muudatuse halduse protsess (piisavalt) küps. KPI: jõudstamisest põhjustatud EUDT vähenemise %; teenuste %, millel eksisteerib redaktsioonihalduse poliitika. Protsessid: - poliitika (rollid, vastutused) ; -redaktsioonide planeerimine; - arendus ja disain; - koostamine ja konfig.; -testimine; -redaktsiooni aksepteerimine; -rolloudi planeerimine; -kommunikatsiooni planeerimine, treening/koolitus; - reaalne jõustamine. sisend: CfM: Cf audit; ChM: kinnitus; Tarkvaraarendus - uus rakendus; projektihaldus - uus toode Väljund: Cfm: CMDB uuendused; Chm: staatus, redaktsioonipoliitika; IM/PM: lahendus KÄIDELDAVUSHALDUS (Availability management)
tegemiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07 - RT III 2008, 7, 44, p 18; 23. detsembri 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-139-05 - RT III 2006, 4, 32, p-d 25, 26 ja 4. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-11-07, p 43). 10. Siiski ei tähenda eelöeldu, et juhul, kui süüdistuses ei kajastu teo karistatavus toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni kehtinud karistusseaduse kõigi redaktsioonide järgi, puudub kohtul võimalus kontrollida, kas tegu oli karistatav mõne süüdistuses nimetamata redaktsiooni järgi. Nimelt on Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-1-1-120-03 (RT III 2004, 7, 69, p 36) asunud seisukohale, et ehkki süüdistuses tuleks kajastada kõik asjassepuutuvad karistusseaduse muudatused, ei ole selle nõude