* kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi- keeleluu lihas kaelanärvid – nn. cervicales
a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus) · N laryngeus recurrens a. Rr tracheales trahheale, rr oesophagi söögitoru ülaosale b. N laryngeus inf kõik kõri lihased (va m cricothyroideus) · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacusse · Rr bronchiales pelxus pulmonalisesse · Rr pericardiaci perikardile, rr oesophagi söögitoru alumisele osale (plexus oesophagusest) 4. Kõhuosa harud ( parasümpaatiline) truncus vagalis ant/postplexus coeliacusperiateriaalne
3.4.3 Rinnaosa N. vaguse rinnaosa asümmeetriliselt. Vasak vagus ristub aordikaarega, parem a. subclavia dextraga. Vasak vagus moodustab plexus oesophagus anteriori 16 (söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu. 2. Rr. cardiaci thoracici: plexus cardiacusesse 3. Rr. bronchiales: plexus pulmonalisesse 4. Rr. pericardiaci: perikardile (südamekest) , rr. oesophangi: söögitoru
) Tavaliselt katsutakse pulssi randmepiirkonnas kodararteris, seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Kodaraarter (a.radialis) Kodarluuarter ehk a. radialis algab küünraaugust, kulgeb randme välisküljel (pulsi katsumise koht!) ning moodustab peopesas koos küünarluuarteriga (a. ulnaris) süva pihukaare (arcus palmaris profundus). Olulisem haru on tagasipöörduv kodarluuarter (a. radialis recurrens). Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks
eestpoolt a subclavia dextra'ga; seejärel ristuvad mõlemad vaagused tagantpoolt kopsujuurega. Järgnevalt paigutub vasak vaagus söögitorru eesmisele pinnale, kus moodustub plexus oesophagus anterior; parem vaagus moodustab söögitoru tagumisel pinnal plexus oesophagus posterior'i . lähenedes diafragmale koonduvad pleksused uuesti kaheks tüveks truncus vagalis anterior et posterior, mis sisaldavad mõlema vaaguse kiude. Rinnaosa harud: · N laryngeus recurrens laskunud koos suurte veresoontega kaelapiirkonnast rinnapiirkonda. Rr tracheales trahheale, rr oesophagei söögitoru ülaosale N laryngeus inferior lõppharu, innerveerib kõiki kõri lihaseid (peale m cricothyroideus'e) ja limaskesta allpool häälepilu. N laryngeus recurrens'i ühepoolsel halvatusel on häälekur liikumatult keskpidises asendis. · Rr cardiaci thoracici plexus cardiacus'sse · Rr bronchiales plexus pulmonalis'esse
korral saab likvideerida türeotoksikoosi ja vältida hormoonasendusravi vajadust. Peamine oht on ebapiisav operatsiooni maht hüpertüreoos säilib. Näidustused: Gravesi tõbi, toksilne hulgisõlmeline struuma. - Totaalne türeoidektoomia kilpnäärme täielik eemaldamine, vajalik eluaegne hormoonasendusravi. Näidustused: Gravesi tõbi, toksiline hulgisõlmeline struuma, kasvajad, metastaasid. Kirurgilise ravi peamisteks tüsistusteks on n.laryngeys recurrens kahjustusest tingitud häälepaelte parees ja kõrvalkilpnäärmete kahjustusest tingitud hüpoparatüreoidism. II. Kilpnäärmevähk 1) Papillaarne 80% juhtudest. Tüüpiline patsient 20-40a naine. Prognoos hea, 5a elulemus üle 90%. 37 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Lümfogeenne metastaseerumine.
annaabi.ee 
